ERISAADE | Intervjuu vähiravifondi esindajatega: miks on osa ravimeid hirmkallid? Kes jäävad riigi abita?
(43)
Vähiravifondi Kingitud Elu abiga on paljude raskelt haigestunud kaasmaalaste elupäevad pikenenud või on nad sootuks paranenud. Fondi enda rahaline seis aga on kriitiline.
Delfi erisaates käisid fondi tegemistest rääkimas selle tegevjuht Katrin Kuusemäe ja onkoloog dr Kadri Putnik. Viimati mainitu on ühtlasi fondi nõukogu liige.
Käesoleval aastal on Kingitud Elu 500 000 euroga miinuses. „Mis tähendab ka seda, et peame täna kasutama neid reserve, mis siis headel aastatel kogunud oleme,“ nentis Kuusemäe. „Ja teisalt on ka abivajajaid väga palju ja tuleb aina juurde. Ka püsiannetajatega juhtus meil selline lugu, et neid on vähemaks jäänud. Kui tippajal oli 12 000 püsiannetajat, siis tänaseks on jäänud natukene üle 6000.“
Abivajajad toetusest ilma pole jäänud. „Loodame, et me ei pea ka tulevikus kedagi ukse taha jätma.“
Putnik omakorda selgitas, miks ikkagi haigekassa igakord patsientide edasist ravi ei toeta. Ta märkis, et bürokraatiat on võrreldes mõne muu Euroopa riigiga palju. „Aga saaks ka öelda seda, et haigekassa on tegelikult sinnapoole teel, et protsessid oleks kiiremad,“ ütles ta. Jutt käib siis uute ravimite kasutuselevõtust ja rahastamisest.
Saates on veel juttu vähiravifondi töö tulemustest ehk patsientide edulugudest. Ja ka sellest, mis kõrvalseisjana paneb kulme kergitama: miks on osa ravimite hinnad ülikõrged?
