SELGITAV VIDEO | 21 000 eurot, 41 000 eurot... Millest tulenevad vähiravimite hirmkallid hinnad?

Osa vähiravimeid on hirmkallid ning haigekassa ei saa neid hüvitada. Miks? Mis moodustab vähiravimite hirmkalli hinna ning miks Eesti riigirahastussüsteem ei paku kõigile abi?

Vähiravimite arendus võtab aega üheksa kuni üksteist aastat, mis on jagatud erinevatesse etappidesse. Kui ravim on alles enda null- või esimeses faasis, katsetatakse seda väheste inimeste peal. Kõikidest katsetatud ravimitest jõuab aga väga väike osa selleni, mida saadakse vähi ravimises kasutada - ja see on üks võtmekoht, mis määrab vähiravimi hinna. „Kui sul on uuringus 16 ravimikandidaati, siis nendest ainult üks jõuab abivajajateni. See tähendab, et kui me jõuame lõpuks ravimi hinna juurde, siis mistahes riigirahastussüsteem, patsient või „Kingitud elu“ fond näeb tegelikult ainult see üht ravimit, millega saab abi. Aga kulu on tootja teinud kõigi nende 16 uurimiseks,“ räägib Roche Eesti meditsiini- ja arendusüksuse juht Kätlin Luik ühest põhjusest, miks on vähiravimid nii kallid.

Kui ravim ületab kulutõhususe lävendi, pühib riigirahastussüsteem käed puhtaks

Kui aga ravimiarendus on lõppenud ning see on saanud kõikvõimalikud heakskiidud, sealjuures on ka ravimitootja peakontor teinud ravimi Eestile kättesaadavaks, siis ootab ravimihinnastamist ees kaks etappi.

Esimeseks etapiks on hinna läbirääkimine ravimitootja peakorteri ja Eestis paikneva müügilehoidjaga ning teiseks etapiks on läbirääkimine Eestis paikneva müügilehoidja ja Eesti Tervisekassa vahel. Teises etapis on aga märkimisväärselt oluline komponent - kulutõhusus lävend. Kulutõhususe lävend on terviklik valmisolek riigi ja ühiskonna poolt maksta uue ravimi eest. Ja siin oluline teada, et kui ravim ületab kulutõhususe lävendi, ei saa riik enam rahalist abi anda, mis muudab paraku vähiravimid paljude haigete jaoks kättesaamatuks.

„Eesti süsteemi järgi on meil kaks kulutõhususe lävendit. Üks on 20 000 eurot, mis puudutab haiguseid, kus on inimesi võimalik täielikult päästa ning teine määr on 40 000 eurot, mis peaks onkoloogilisi ja elulõpu haigusi ravima,“ selgitab Roche Eesti Tervishoiu innovatsiooni ja avalike suhete üksuse juht Mart Vain. Teisisõnu, kui ravimihind tuleb näiteks 21 000 eurot või 41 000 eurot, pühib riigirahastussüsteem käed puhtaks ning patsient peab hakkama ise otsima alternatiive, kuidas endale saada see vajalik vähiravim.