ERISAADE | Taasiseseisvunud Eesti poliitikas on olnud kaks ajastut: 2016. aastani Savisaare oma ja pärast temajärgne

Edgar Savisaare tohutu töövõime tegi temast Eesti iseseisvuse taastamise ajal loomuliku liidri. Kuid ajalukku läheb ta traagilise isikuna.

Mis on Edgar Savisaare pärand Eestis ja Eesti poliitikas? Delfi „Erisaate“ stuudios arutas legendaarse ja mõjuka Eesti poliitilise tippkuju ajastut Maalehe staažikas ajakirjanik Argo Ideon. Teda küsitles Raimo Poom.

Vaadates tagasi Edgar Savisaare rollile Eesti iseseisvuse taastamise ajal, nentis Ideon, et tema ideed ja algatused olid tollal ikkagi täiesti revolutsioonilised. „Savisaarel oli tohutu töövõime. Oma vähese lähiringiga ajas kõike Rahvarinde asja, ajas Eesti NSV isemajandamise asja ehk nn nelja mehe nn IME ettepanekut. Need asjad olid toona revolutsioonilised. Kahtlemata Savisaar oma isikuomaduste tõttu tõusis toona esile ja suhteliselt loomulikul viisil sai liidriks. Ja lõpetas valitsusjuhina, olles selleks ka mõnda aega peale seda, kui Eesti oli 1991. aasta augustis iseseisvuse taastanud,“ rääkis Ideon.

„Sealt edasi sellist liidrirolli tal enam ei olnud. Aga ta üritas seda kõigiti säilitada. Ta oleks hea meelega Eesti eesotsas jätkanud, kuid toonane poliitika oli muutunud.“

Järgnenud periood juba vaba Eesti poliitikas oli Savisaare jaoks raskem, ta muutus palju vastuolulisemaks tegelaseks. Kuid ometi rõhutas Ideon, et see ei tähendanud, justkui Savisaar oleks olnud vähem tähtis. Ajakirjanik leidis, et tegelikkuses peaks suurt osa taasiseseisvumise järgset Eesti poliitilist ajastut nimetama Savisaare omaks.

„Mina mõtlen tegelikult, et Eesti taasiseseisvumise järgse perioodi saabki jagada tegelikult kaheks. Üks on Edgar Savisaare periood, mis oli algusest peale kuni tegelikult 2016. aasta lõpuni, kui Savisaar kaotas erakonna esimehe koha ja jätkas juba Jüri Ratas nii peaministri kui erakonna esimehena. Ja siis peale seda post-Savisaare ajastu, mis nüüdseks on kestnud ehk kaheksa aastat,“ rääkis ta.

Ideon seletas, et kogu selle perioodi oli Savisaar ühel või teisel moel nagu sammas, mille ümber tiirles Eesti poliitika. „See pole veel väga pikka aeg, kuid küllalt pikk selleks, et hakkame juba unustama, et mingil ajal oli ikkagi Savisaar see, kes moodustas kogu aeg Eesti poliitikas mingi keskpunkti, monumendi või samba, kelle ümber kõik keerles. Mõnda aega oli see Eesti poliitikas nii.“

Kuid kokkuvõttes leidis Ideon ikkagi, et legendaarse poliitiku saatus oli olla traagiline isik. „Savisaar jääb kindlasti Eesti ajalukku traagilise kujuna. Ta tahtis saada võimu, tahtis saada taas peaministriks ja Eestit juhtida, aga see ei läinud tal kunagi korda. Kindlasti ei oodanud ta seda, kui ta lahkus peaministri kohalt pärast Eesti taasiseseisvumist, kui võimule tuli Tiit Vähi valitsus.“