„Eesti on väga palju paremini kaitstud,“ ütles Pevkur (Reformierakond). Ta lisas, et Eestil on väga hea lähikontaktivõimekus, et suurtükkide-haubitsatega suudetakse vastast hästi mõjutada. „HIMARS on näidanud end Ukrainas väga efektiivse ja täpse relvana,“ lisas minister.
Millised on kõige suuremad lüngad Eesti kaitsevõimes, mis veel täitmist vajaksid? „Nii nagu on Eesti riigiga, on ka selle kaitsega – valmis ei saa see kunagi.“ Pevkur tõi välja, et tänavu kulutatakse kaitsevõimele 1,2 miljardit eurot ning sellega saab arendatud terve hulk võimekusi. „Edasi liikumise koht on samade süsteemide edasiarendamine, eelkõige kaudtuli, aga kindlasti ka palju väiksemad seadmed nagu öövaatlusseadmed laiemale hulgale, lisaks ka kaitseliidu koosseisu kahekordistamine maakaitse poole pealt. Arengukohti on palju,“ sõnas minister.
Pevkuri sõnul on kõik poliitilised jõud loodetavasti aru saanud, et kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust ei ole mitte kaitsekulude lagi, vaid põrand.
