ERISAADE | Vabatahtlikult põlevasse majja tagasi või punasele kukele uksi avama. Tulesurmade arv aina kasvab

Möödunud aastal oli rohkelt tulekahjusid, mis päädisid inimeste hukkumisega. Lääne päästekeskuse ohutusjärelvalve büroo juhataja Indrek Laanepõld nentis, et paraku tegid ohvrid valesid otsuseid. Näiteks oldi juba põhimõtteliselt pääsenud, aga siis mindi põlevasse hoonesse tagasi.

Kokku hukkus möödunud aastal Eestis põlengutes 49 inimest, üle-eelmisel aastal oli vastav number 39.

Äärmiselt nukker aasta oli Lääne regioonis. Laanepõld märkis, et sealkandis hukkus mullu tulekahjudes 19 inimest, 2021. aastal oli see number neli.

Näiteks vastu jõule, 23. detsembril hukkus majapõlengus kaks vanemat naisterahvast. Praeguseks on teada, et üks neist naistest tekitas tulekahju meelega, kuna soovis siit ilmast lahkuda. Paraku aga sai surma ka naaberkorteri elanik.

Laanepõld sõnas, et on neli põhilist käitumismustrit sääraste kurvalt lõppevate õnnetuste puhul. Võtmeteguriks on ka alkoholi liigtarvitamine. On juhtumeid, mil purjus inimene ei ärka põlengu ajal isegi siis, kui suitsuandur lärmi teeb. On ka juhuseid, kui inimene helistab häirekeskusesse, ent ei kuula päästekorraldaja juhiseid - näiteks ei lähe korterist välja, kuigi see võimalus veel on.

Kolmandat näidet ilmestab mainitud Haapsalu juhtum. Naabrinaisel hakkas suitsuandur tööle. Ta läks kontrollima, mis kõrvalkorteris toimub. Tagasi tulles jättis aga kõik vaheuksed lahti, mis omakorda andis põlengule hoogu juurde, too sai levida. Neljas variant on see, et inimesed mõtlevad, et saavad põlenguga ise hakkama, suudavad selle kustutada. Tulekahju aga on levinud nii suureks, et kustutamine käib neile üle jõu.

Laanepõld tõi näiteid juhtumitest, kus valed otsused said saatuslikuks. Näiteks Saaremaal oli üks vanaproua, kes tahtis elektri pealt kokku hoida ning lülitas boilerit pidevalt sisse-välja. Elektrisüsteem aga oli nõrk, ei pidanud tarbimise kõikumisele vastu ning süttis. Naine ise avastas põlengu ja teavitas ka häirekeskust, aga mingil põhjusel ei lahkunud hoonest ning hukkus.

Kilingi-Nõmmel aga kaotas novembri esimeses pooles tulekahjus elu 18-aastane neiu. Just tema ise oli see, kes tundis vinguhaisu ja karjus üle maja, et põleng. Teised pereliikmed jäid ellu, aga tema ise sai surma. Laanepõld viitas, et uurimine näitas, et tal oli võimalus pääseda, aga ometi läks teisiti.

Saates on pikemalt juttu teistestki juhtumitest ning sellestki, kas ja mis päästeamet omalt poolt teeb, et nukker statistika aina täiendust ei saaks.