VALIMISSTAAP | Isamaa tahab perepõhist maksusüsteemi, mida võrdleb haldusreformi kaaluga

Riigikogu valimiste eel võtab Delfi valimissaade ette erakondade lubadused ja kuumaks minevad debatid Eesti elu korraldamisest.

Delfi „Valimisstaap“ hakkab tänasest hoidma silma peal valimiste lõpuspurdiks stardijoonele ritta võtnud erakondade ja poliitikute lubadustel ning vaidluskohtadel, mis valitsevad eri eluvaldkondade tuleviku kujundamisel. Saate avaosa külaliseks on Isamaa riigikogulane ja erakonna peasekretär Priit Sibul, sest praeguses riigikogu koosseisus on just see partei suutnud kõige nähtavamalt oma lubadusi või soove ellu viia – suur II pensionisamba ümberkorraldus ja nüüd lisandunud lasterikaste perede toetuste tõus. Kui Isamaa peaks samamoodi jääma võtmepositsiooni uues riigikogus, siis tasub juba praegu tähele panna, mida lubatakse. Sealt võivad tulla muudatused, millega kõik tegelevad. Saatejuht on Raimo Poom.

Isamaa peasekretär Priit Sibul rääkis oma erakonna saavutustel peatudes, et nende nägemused mõjutavad suuri otsuseid juba mitme riigikogu kestel. „Ma vaataks isegi pikemalt – 2015 toimus Isamaa eestvõttel tulumaksureform. 2016 kehtestati suure pere toetus. 2019 siis II penisonisamba reform ja nüüd lasterikaste perede toetuse II etapp,“ rääkis Sibul. „Isamaa on sisuliselt Eestis reformide erakond, kelle eestvedamisel need on tehtud.“

Ka järgmise riigikogu jaoks on Isamaa pannud kokku nende jaoks olulisemad ja väga konkreetselt sõnastatud lubadused, mis näitab, et loodetakse oma suure mõju jätkumist ka edaspidi. Sibul seletas need lahti, nimetades selgelt kõige tähtsamaks maksusüsteemi ümberkujundamist isikupõhiselt perepõhiseks.

„Lasterikaste perede toetuseid on nüüd tõstetud ja peame astuma järgmise sammu: siis, kui perre sünnib neljas laps, peaks riik kompenseerima eluasemelaenud summas 75 000 eurot. Meie huvi on maksusüsteem kujundada perepõhiseks, ehk kui praegu on kogu süsteem isikupõhine, saaks maksustamisühikuks perekond. Kui on ülalpeetavaid lapsi, siis iga lapse kohta saaks pere täiendavalt 5000 eurot maksuvabastust. See puudutaks ka puudega inimest, kui peres on sellised ülalpeetavad. Ja loomulikult, kui inimene on kasvatanud üles lapse, siis iga lapse kohta tekiks juurde täiendav pension. See süsteem oleks väga perepõhine, see on meie unistus ja eesmärk, mille poole peaks liikuma,“ seletas Sibul.

Lisaks on Isamaal konkreetsed eesmärgid haridustöötajate palkade kergitamise ja riigikaitse rahastuse jaoks. „Teine valdkond on haridusvaldkond, õpetajate palk on endiselt oluline. Kui tahame, et lapsed ja ühiskond areneks jõudsalt edasi, siis tuleb tagada, et oleks inimesi, kes tahaks minna kooli õpetama – ja need peavad olema parem osa meist. Õpetajate palk peab olema 125% Eesti keskmisest.“

Kaitsevaldkonna kohta andis Sibul mõista, et protsentidest tähtsam on tagada rahastus kõigele, mida riigikaitsele vaja on. „Kaitsevaldkonnas on olulisem erisus. Mida me oleme öelnud, on see, et ega protsent ei sõdi. Seal pole mõtet protsenti taga ajada, see oli oluline NATO-ga liitumise ajal, kui seati eesmärgiks 2% SKT-st kaitsekuludele. Täna on selge, et ükski protsendipunkt ei sõdi, meil on vaja lähtuda spetsialistidest ehk kaitseväe juhtkond peab ütlema, mida tahetakse, ja poliitikud peavad selle realiseerima, kui tahame iseseisvat riiki.“

Kui Sibul kirjeldas Isamaad reformide erakonnana, siis teisalt on raha siia-sinna jagamise lähenemist kritiseeritud – sedasi ei lähe raha vajalikesse teenustesse, kasvõi nende osas, mida siis peredele toeks pakkuda saaks.

Sibul ütles, et Isamaa tegeleb ka teenustega, kuid leidis, et inimesed suudavad ise paremini otsustada. „Kui inimestele jäävad vahendid kätte, siis nad suudavad suunata teenuseid õigesse konteksti. Kui arvame, et riik teeb mingid asjad valmis ja need on siis imehästi toimivad, siis nii see ei ole. Inimestel on vabadus ja võimalus, et valida ja suunata riiki,“ rääkis Sibul.

Mis puutub suurtesse reformidesse, siis küsis Isamaa peasekretär, kas haldusreform oleks kunagi tulnud, kui Isamaa poleks just sel ajal valitsuses olnud. „Need on muudatused, mis on ühiskonna elu ringi korraldanud. Kui lähme isikupõhiselt perepõhisele maksustamisele, siis muudab see kogu ühiskonna mõtteviisi,“ pidas ta haldusreformi ja Isamaa perepõhise maksusüsteemi kehtestamise plaani kaalult sarnasteks.

Aga kas Isamaal õnnestub hoida järgmises riigikogus praegusega sarnast positsiooni, kus on oldud sisuliselt koalitsioonilukk, kellest on sõltunud, millise valitsuse saab üldse moodustada? Ehk siis ka see, kas suudetakse oma lubadusi sama efektiivselt ellu rakendada?

Kuigi Sibul ennustab Isamaale umbes sama palju riigikogu kohti kui praegu ehk siis umbes 12 saadikut, siis arvas ta, et järgmises parlamendi koosseisus võiks olla üks partei rohkem. Küsimuse peale, kas fraktsioone saab olema peale valimisi viis või kuus, vastas Sibul, et kui ta oleks eelmisel korral samal ajal saadet teinud, oleks ka arvanud, et kuus. „Aga viimasel hetkel võib olla igasuguseid üllatusi,“ meenutas ta Eesti200 ootamatut väljajäämist. „Praeguses kontekstis ma pigem ütleks, et tuleb kuus erakonda,“ arvas ta.

Sel juhul võib olla Isamaal oma määravat rolli raskem säilitada. Natuke viitas sellele ka Sibul, kes leidis, et võimalikult paljude koalitsioonivariantide tekkimiseks riigikogus sõltub tema meelest nelja erakonna häältesaagist.

„Nagu teame, siis poliitikas on lisaks läbisaamisele oluline ka matemaatika, sest hääli peab ka kokku lugema. Ma arvan, et järgmise koosseisu kontekstis on kõige olulisem, et Eestis on neli erakonda, kelle poolt tasub hääl anda, sest neist sõltub, milline nägu valitsusel on. On Isamaa, Reformierakond mingil kujul, siis ka EKRE ja Keskerakond. Siis võib mingeid muutusi tulla, sest teiste erakondade puhul on ka peaminister väljendanud, mis on tema eelistus – et nad tahaks teha koalitsiooni sotsiaaldemokraatide ja Eesti200-ga. Ma saan aru, et need erakonnad näevad ka ise, et üks kooslus on olemas. Küsimus on, et millised ideed või kombinatsioonid võiksid veel tekkida – see sõltub ülejäänud erakondadest.“