VALIMISTE NOOREKIHT | Ärgake, noored! Ärge laske vanematel enda eest valimistel otsustada
(201)
Veel poolteist kuud enne valimisi tasub nii valijatele kui ka poliitikutele meelde tuletada üht tähtsat osa ühiskonnas – noored valijad.
Veidi on jäänud tunne, nagu meie erakonnad ja poliitikud oleks ära unustanud, kes on tegelikult Eesti tulevik™. Räägime muudkui sellest, kuidas saada inimesi iivet tõstma, kodumaale jääma, siin õppima, tööd tegema, makse maksma. Ent kas keegi on küsinud noortelt endilt, mida nad riigilt ootavad? Suur valijaskond on lihtsalt unarusse jäetud.
Tule meile appi õigeid küsimusi küsima!
„Noorekiht“ on riigikogu valimiste kajastamise raames sündinud Delfi ajakirjanduslik projekt, mille eesmärk on kokku tuua kaks jõudu – noored poliitikud ja noored valijad. Ja tõsta nii nemad kui ka neile olulised teemad tõeliseks valimiste koorekihiks.
Valimistele eelnevatel nädalatel tutvustame riigikogu valimisi, sinna kandideerivaid noori poliitikuid ning teeme selgeks, mille või kelle eest nad seisavad.
Otsime vastust küsimustele, mida noored valijad valimistelt ootavad ning mis on nende põhilised murekohad, teemad, arutelud ja küsimused, mis neile korda lähevad.
Nende teemade erinevaid nurki avame ka Delfi sotsiaalmeediaplatvormidel, kust leiate sisu kiiremini, kui otsite teemaviidet #Noorekiht alt.
Hea noor! Projekti raames otsime erinevaid noori (vanuses 18–25), kes oleksid nõus avaldama oma arvamust. Kui tunned, et tahad kaasa rääkida poliitika-, ühiskonna- ja valimisteemadel, siis võta meiega ühendust kaili.malts@delfi.ee või kertu.mooste@delfi.ee!
Uue generatsiooni valijad
Mullu sügisel toimusid USAs vahevalimised, mille eesmärk oli valida saadikud esindajatekotta ja senatisse. Tulemused olid üllatavad nii ameeriklastele endile kui ka huvilistele mujalt riikidest, sest ennustati suurt „punast lainet“ – vabariiklaste (meie mõistes konservatiivide) populaarsust. Seda aga ei juhtunud.
Tuleb välja, et valimistulemuste juures mängisid märkimisväärset rolli just noored valijad.
Kuigi lõplikud arvud on veel selgitamisel, andis vahevalimistel oma hääle hinnanguliselt 27 protsenti 18–29-aastastest noortest valijatest – see on viimase kolme aastakümne kõrgemaid noorte sihtrühma valimisaktiivsuse näitajaid vahevalimistel.
Analüütikud ütlevad, et Z-põlvkond ja millenniaalid mängisid vahevalimistel võtmerolli, et aidata demokraatidel vabariiklaste punalainet tõrjuda. Vabariiklased võitsid samas üle 40-aastaste hääled, mille osakaal on palju suurem, kümne protsendipunkti võrra.
Kui polnuks aktiivselt osalenud Z-generatsiooni ja millenniaale, võidutsenuks vabariiklased palju suuremate numbritega. Aga kas seda saaks demokraatiaks kutsuda, kui poliitika kujundamisel on rolli mänginud ainult 30-, 40-aastased ja veel vanemad inimesed?
Noored on Eesti poliitika edasiviiv jõud
Sarnaselt teistele valdkondadele kipuvad ka poliitikas olevad trendid läänest meile tulema. Miks mitte ka Eesti noorte rekordiline valimisaktiivsus? Või noorte kaalutletud, mõistlik ning teadlik aktiivsus valimistel, millega antakse oma panus ühiskonda, mis meie tulevikus niivõrd märkimisväärset rolli mängib.
2021. aasta rahvaloenduse põhjal peaks Eestis olema umbes 150 000 alla 30-aastast valijat. Neist Z-generatsiooni esindajaid ehk 18–25-aastaseid on 100 000 jagu.
Selle 100 000 jaoks ei pruugi olla kõige põletavamateks teemadeks perehüvitised või pensionisambad.
Meid huvitab hoopis…?
Me tahame, et…?
Kes küsib noorte arvamust?
Tuletan meelde, et keskmine riigikogu XIV koosseisu liige on 52-aastane abielus mees, kellel on kaks last. Nii nagu noor ei suuda samastuda seda tüüpi saadikute murede ja rõõmudega, ei suuda tema ilmselt ka noore omadega.
Nii tekibki küsimus: kas rahvaesindajad üldse teavad, mida nooremad neilt ootavad? Isegi kui 52-aastane abielus mees, kellel on kaks last, argielus ei mõista, kuidas noor maailma näeb, siis kas ta on ka vaeva näinud, et muredest aru saada?
Saaksime noortena rääkida enda eest või otsida välja Baltikumi, Euroopa või koguni terve ilma uuringuid, kuid tegelikult oleks siiski kõige parem, kui saaksime Eesti noorte arvamusi ja hoiakuid konkreetsemalt defineerida. Vastavalt parasjagu riigis toimuvale. Kui keegi noorte käest vaid küsiks!
Enne veel, kui erakonnad asuvad kordades suuremalt (nagu enne valimisi kombeks) poliitreklaami tegema, siis tuletame meelde – need 100 000 potentsiaalset häält loevad samuti.
Tule räägi kaasa!
Jätame selle jutuga erakonnad mõtlema ja nuputama, kuid ise ei istu ka käed rüpes.
Otsustasime Delfi toimetusega teema ise üles võtta – mida noored tulevikult ootavad ning kuidas tuua neid sammu võrra oma kodanikukohustusele lähemale?
Selleks, et nendele küsimustele vastuseid saada, käivitame projekti nimega „Valimiste Noorekiht“, mille eesmärk on tuua kokku valimised ja noored valijad. Et seda teha saaksime, kutsume kokku noori vanuses 18–25, kellega maha istuda ja rääkida võimalikest muredest, rõõmudest, kitsaskohtadest ja muust.
Selleks ei pea olema sugugi pädev poliitikas. Samuti ei kutsu me teid tegema ühiskonnaõpetuse tunnikontrolle ega uuri, mitu kultuuriministrit viimase nelja aasta jooksul ametis on olnud. Otsime lihtsalt igast eluvaldkonnast, piirkonnast ja igas haridusastmes pärit noori, kellega arutada ja kokku panna murekohti ja teemasid, mis igapäeva käsitluses kajastust ei leia – nii saame olla kindlad, et noored valijad saavad oma küsimused ja vastused välja öeldud.
Osalemiseks kirjuta meile kaili.malts@delfi.ee või kertu.mooste@delfi.ee ja võtame sinuga ühendust!
Huvilistega tehtud vestluste põhjal saame ette võtta erakondade programmid ning poliitikud endid, et siis juba edasi puurida, kuidas, kellele ja milliseid otsuseid riigikogu uues koosseisus tegema asutakse!
