Valitsus saatis Isamaa ja oravate-sotside vastasseisu tekitanud heaolu arengukava riigikokku

Arengukava töötati välja sotsiaalministeeriumis ning saadeti valitsusse heakskiidu saamiseks, ent justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) tõmbas pidurit.

Justiitsminister tahtis võtta seadusest välja palgalõhet ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust puudutavad punktid. „Leian, et naistel on õigus teha endale sobivaid valikuid. Meie naised on tublid ja targad ega vaja riigi eeskostet või survestamist valida teisi erialasid lihtsalt seetõttu, et seal on suuremad palgad, nagu arengukava ette näeb,“ väitis ta.

Danilson-Järgi seisukohtadele reageerisid mõlemad koalitsioonipartnerid teravalt. „See pole suund kaasaegse, võrdsete võimalustega Euroopa ühiskonna poole, vaid piltlikult öeldes mingi kergversioon Talibani maailmast,“ ütles sotsiaaldemokraatide esimees siseminister Lauri Läänemets.

Justiitsminister heitis aga ette, et arengukavasse ei saanud piisavalt tähelepanu sündimuse teema. Lõpuks sündis kompromiss, mis jättis Reformierakonna ja sotside soovitud punktid sisse ning lisas ka Isamaa tahtetud sündimuse lisapunktid.

„Valitsuse kompromiss tähendab seda, et valitsus saadab arengukava konsensuslikult riigikokku. Poliitilised erimeelsused ja maailmavaatelised erimeelsused on loomulikult ju olemas ja selleks ongi meil parlament, kes saab edasi arutleda,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) kompromissi saavutamise järel.

Riigikogus võib veel muudatusi tulla

Stenbocki maja

Arengukava võtab fookusesse laste ja perede heaolu ja toimetuleku, tööhõive ja tööelu, vanemaealiste toimetuleku ja nende ühiskonda kaasamise, sotsiaalhoolekande süsteemi toimimise ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja vähemusgruppidele võrdse kohtlemise tagamise.

Arengukava koostamisel kaasati arvamust avaldama suur ring partnereid ning kõigile ligipääsetavad avalikud arutelud toimusid näiteks ka arvamusfestivalil. „Teeb head meelt, et arengukava koostamisel on soovinud sisukalt kaasa rääkida väga paljusid valdkondi esindavad partnerid. Soovin kõiki neid organisatsioone ja inimesi tänada, kes võtsid vaevaks kaasa mõelda, kuidas kujundada Eestis elukeskkond, kus inimestel oleks võrdsed võimalused inimväärseks eluks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) peab oluliseks, et arengukava vaatab Eesti inimeste vajadusi heaolu tõstmiseks tervikuna. „On teada, et parim kaitse vaesuse vastu on tööst saadav väärikas palk. Kahjuks on aga meil tööturul ebasoodsamas olukorras tervisepiirangutega ja erivajadustega inimesed, samuti noored, vanemaealised, muust rahvusest inimesed. Nende inimeste toetamiseks on tööturul kavas hulgaliselt ettepanekuid,“ sõnas tervise- ja tööminister Peep Peterson. Samas avaldas ta tänu kõikidele osapooltele, sealhulgas tööandjaid ja ametiühinguid, kes on panustanud oma aega ja energiat, et kava oleks eluline ja realistlik.

Võrreldes eelmise heaolu arengukavaga on uues, aastateks 2023–2030 koostatud kavas lisandunud valdkondadena laste- ja perepoliitika, ohvriabi arendamine ja vanemaealiste heaolu. Laste- ja perepoliitika hõlmab lastekaitse valdkonna tegevusi ning neid rahvastikupoliitika osi, mis on seotud perede heaolu, lasterikkuse ja peresuhete väärtustamisega, kuid ei dubleeri teistes arengukavades käsitletavaid rahvastiku teemasid nagu ränne, lõimumine ja suremus. Ohvriabi valdkonna eesmärk on, et kõik kuriteo, vägivalla või ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi ohvriks langenud inimesed saavad õigeaegse, piisava ja asjakohase abi enda toimetulekuvõime säilitamiseks või taastamiseks. Vanemaealiste heaolu osas seatakse eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas kaasatud ja toimetulevad.

Aastateks 2023–2030 koostatud Heaolu arengukava on varasema samanimelise arengukava jätk ja katab riigieelarve 17 tulemusvaldkonnast heaolu tulemusvaldkonda. Järgmisena liigub arengukava arutamiseks riigikokku ning pärast seal toimunud diskussioone saab valitsus arengukava lõplikult kinnitada.