Eesti saab EL-ilt ligi 8 miljardit eurot arengutoetust

Rahandusminister ja riigihalduse minister avasid täna ühes Eestit väisanud Euroopa Komisjoni regionaalarengu voliniku Elisa Ferreiraga sümboolselt uue, 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika perioodi. Ligi 8 miljardit euroraha on mõeldud Eesti terviklikuks ja nutikaks arenguks neil aastatel.

Ühiselt eurovolinikuga vaadati tagasi, kui hästi on õnnestunud eurorahade senine kasutus Eesti arengu hoogustamisel, ning vaeti, kuidas lähitulevikus kõige paremal moel rakendada Euroopa Liidu toetusi meie ees seisvate väljakutsete lahendamiseks ja ühiste eesmärkide saavutamiseks.

„Oleme hetkel rahastamisperioodide üleminekuaastas ja nüüd on kõige õigem seda arutelu pidada,“ avaldas rahandusminister Annely Akkermann kohtumise põhjuse. „Lõppevale perioodile tagasi vaadates näeme, et ellu on viidud suuri ja mahukaid reforme, mille käima lükkamine ongi olnud keerukam. Näiteks koolide- ja haiglavõrgu ümberkorraldamine on võtnud rohkem aega, aga need muutused omavad väga olulist mõju igale Eesti perele,“ selgitas Akkermann.

Möödunud EL rahastamisperioodi toetusteks eraldati Eestile kokku ca 3,8 miljardit eurot. „Sellest arvestatav osa toetusi on üleriigilised või maakondade ülesed, millest saavad kasu inimesed üle kogu Eesti, toetades sellega jõudsalt Eesti terviklikku regionaalarengut,“ ütles riigihalduse minister Riina Solman. „Konkreetsete maakondadega seotud projektidest on absoluutsummades enim toetusi saanud küll suuremate keskustega maakonnad nagu Harju- ja Tartumaa, aga abi intensiivsus elaniku kohta on neis madalam kui mujal. Harju-, Tartu- ja Pärnumaal on kasutada olnud 1100-1200 eurot elaniku kohta, seevastu teistes maakondades oluliselt enam - 1300-1900 eurot elaniku kohta. Mõnes üksikus maakonnas isegi 3000 eurot elaniku kohta,“ tõi riigihalduse minister välja keskustest kaugemal asuvate piirkondade olulise toetamise.

Euroopa Komisjoni regionaalarengu volinik Elisa Ferreira ütles: „Kuigi täna tutvustame uut rahastusperioodi, on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika palju enamat kui pelgalt rahaline toetus. Euroopa Liidu fondid on olulisel kohal Eesti tasakaalustatud majandusarengu, energia varustuskindluse ja sotsiaalse võrdsuse saavutamisel, eriti praegusel ebakindlal ajal, kus meid ähvardavad välised ohud. See on ka märk solidaarsusest ja üksteise toetamisest.“

Käesolevaks, 2021-2027 perioodiks on Eestile eraldatud ca 3,4 miljardit eurot, millele lisanduvad veel maaelu arengufondi toetused. Suurteks võtmeteemadeks on energiasääst, taastuvenergia kasutuselevõtt ning liikumine keskkonnahoidlikuma ja ressursitõhusama majanduse suunas, mis on tänastes oludes eriti aktuaalne. Struktuurifondide toel saame lähiaastatel neis valdkondades jõulisemaid arenguhüppeid teha - kolmandik uue perioodi eelarvest on mõeldud rohepoliitika toetamiseks.

Oluliseks eesmärgiks on uuel perioodil ka Eesti ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine ja digitehnoloogiate kasutuselevõtt, et luua nutikateks lahendusteks hästi toimiv keskkond. Teadusmahukama ja ressursse säästva majanduse arendamine ning digi- ja rohepöörde tegemine ainult Eesti maksurahaga võtaks oluliselt rohkem aega. „Rohelise mõttemaailmaga tuuleusku riigina investeerime taastuvenergeetikasse lähiaastatel märkimisväärses mahus. Viimased kriisid on selgelt näidanud, et muutusi säästlikkuse, nutikuse ja tõhususe suunas ei saa edasi lükata,“ rääkis rahandusminister Akkermann.

Täiesti uus rahastusinstrument ühtekuuluvuspoliitikas on Õiglase Ülemineku Fond, kus kontsentreerime toetused ainult ühele piirkonnale - Ida-Virumaale kui kliimaneutraalsusele üleminekust enim mõjutatud piirkonnale. Õiglase ülemineku fondi vahendeid jaotatakse kahe tegevussuuna vahele: esmalt Ida-Viru piirkonna majanduse ja tööjõu mitmekesistamiseks ning teiseks toetatakse ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte.

„Võrreldes teiste EL üleminekupiirkondadega on meil kavandatav toetusmaht elaniku kohta üks kõrgemaid – veidi enam kui 2500 eurot,“ lisas riigihalduse minister Solman. „Oleme oma väga ambitsioonika õiglase ülemineku kava koostamisega Euroopa üks parimaid näiteid. Eriti kiidetakse meie kaasamise praktikat, mida peetakse Euroopa Liidu üheks parimaks praktikaks. Meie protsessi on kaasatud mitmekesine ja esinduslik juhtkomisjon ning Ida-Viru noorte kliimakogu, mis on tekitanud palju huvi üle Euroopa.“