VALIMISSTAAP | Tiit Meren: meil on tervishoiukorralduse kriis. Diana Ingerainen: pikalt räägitud lahendusi ei panda töösse

Eesti tervishoiusüsteem on efektiivne, aga sellel on hind. Aastaid tagasi välja mõeldud lahendused ootavad endiselt aega, mil need poliitiliste otsustena vormistatakse.

Kui vaadata küsitlustulemusi sellest, millised teemad valijatele korda lähevad, saab terviseteenuste ja ravi kättesaadavuse tagamine teenimatult vähe tähelepanu. Eesti Päevalehe tellis Turu-uuringute AS-ilt 12.–20. jaanuaril tehtud küsitluse, kus osales 892 valimisealist kodanikku.

Selle kohaselt on neli tähtsaimat teemat:

• Hinnatõusu ohjeldamine

• Riigikaitse ja julgeoleku edendamine

• Tugev majandus ja töökohtade loomine

• Terviseteenuste ja ravi kättesaadavuse

Valimisringkonnas nr 1 ehk Haaberstis, Põhja-Tallinnas, Kristiine on see lausa tähtsuselt teine teema. Valimisstaabis arutlesid kirurg ja reservohvitser Tiit Meren (Isamaa) ja perearst Diana Ingerainen (Eesti 200).

Viimase sõnul on praegu viiruste hooaeg ning tööd on tavapärasest veidi rohkem: „Meie tööintensiivsus varieerub aasta lõikes pea neli korda. Sessoonsed haigestumised on meil tavapärased ning hetkel on meil käed tööd täis. Kas perearstid peavad sellisele koormusele vastu? „Jah. Olenevalt perearstikeskusest, töökorraldusest, jagamisest-delegeerimisest ja ka prioriteetide seadmisest. Praegu keskendume rohkem ägedatele haigestumistele. Krooniliste haigustega patsiendid on veidi tagaplaanil,“ kirjeldas Ingerainen.

Kas Eestis on endiselt tervishoiukriis? Tiit Meren: „Oleneb, kuidas kriisi defineerida. Tervishoiukorralduse kriis on kindlasti.“ Ta selgitas, et haigete liikumise teel on lugematu hulk pudelikaelu, seejuures on nende põhjused väga erinevad. Ühtlasi nentis Meren, et kõigi tema osalustel toimunud valimistega on käinud kaasas samad mõtted ja ettepanekud seoses olukorra parandamisega. „Küsimus on, millal ükskord avaneb võimalus neid tööriistu kasutama hakata, millest oleme rääkinud ning mis lebavad kasutult laual.“

Diana Ingerainen: „Kui olin perearstide seltsi juht, oli riigikogu valges saalis jälle tervishoiukriisi arutelu. Riigikontroll oli jälle analüüsiga välja tulnud ning arutasime täpselt samu asju.“ Perearst nentis, et pärast praeguse tervishoiusüsteemi välja arendamist paarkümmend aastat tagasi on toimunud väga palju muutusi. Tervishoiuvõrgustik pole aga sellega kaasas käinud.

Millised on need kasutamata tööriistad? Ingerainen: „Kohe saab teha väga palju korralduslikke muudatusi.“ Ta tõi näite: töövõimetuslehed kestusega kuni seitse päeva saaks perearstide laualt ära tõsta. Sel juhul jääks rohkem ruumi ebastabiilses seisundis haigetele.

Mis saaks, kui poliitikud ei suudaks võtta vastu Eesti tervishoiusüsteemi tulevikku puudutavaid otsuseid? Tiit Meren: „Sellest on ju räägitud: 900 miljonit eurot miinust tervisekassas aastaks 2035.“

Ingeraineni sõnul oli perarstireform õige, ent nüüd tuleks minna edasi. Vaja on kitsamat spetsialiseerumist. „Näiteks: et perearstimeeskonnas oleks üks õde, kes valdaks kosuteemasid. Või õde, kes valdab haavandite teemasid.“ Perearsti sõnul on need muudatused jäänud kahjuks hiljaks. „Väga palju aega on maha magatud, tekkinud on tõsine tööjõudefitsiit ja nüüd on seda keerulisem teha.“

Mereni sõnul peaks väga palju suurendama perearstikeskuste abiväge ning haige teekonda peaks juhtima algusest lõpuni perearst. „Siis hakkavad ära langema ka tohutud pudelikaelad EMO ees, kus kiirabi ootab 6 tundi haigega ja ei pääse sisse.“

Miks tuleb patsientide äraravimiseks lähitulevikus kriisikord? Mille arvelt tuleb Eesti tervishoiusüsteemi kuluefektiivsus? Kuidas jõuda olukorda, kus perearstil on nimistus 1600, mitte enam 2000 patsienti? Millega seoses võib öelda, et paljutki on Eesti tervishoiusüsteemis hästi? Kuula pikemalt saatest!