EKRE majanduspoliitika tagab odavama kütuse, toidu, ravimid ja Euroopa odavaima elektri. Loe, kuidas!
Madalad maksud on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna majanduspoliitika üks nurgakive. Madalad maksud tähendavad inimeste ostujõu paranemist ja ettevõtetele madalamaid sisendhindasid.
Toiduainete ja ravimite käibemaks alla!
EKRE kavatseb kehtestada toiduainetele ja ravimitele käibemaksu soodusmäära, langetades ravimite käibemaksu praeguselt 9 protsendilt 5 protsendile ning toiduainete käibemaksu praeguselt 20 protsendilt 5 protsendile.
Eesti on üks neljast Euroopa riigist, kus toidule ei kehti käibemaksusoodustust, ja just selle tõttu on meil toidu hind üks Euroopa kõrgemaid. Erinevalt enamikust teistest Euroopa riikidest kulutavad meie inimesed sundkuludele – toit, riided, kodu, transport – suurema osa oma palgast. Käibemaks on tarbimismaks, mis lööb kõige valusamalt just väiksema sissetulekuga inimesi. Langetades käibemaksu toidule ja ravimitele, saab alla suruda toiduainete ja ravimite hinda.
Autokütuse ja gaasi aktsiis Euroopa miinimumini!
EKRE kavatseb valitsusse saades langetada diisli-, bensiini- ja gaasiaktsiisi Euroopa Liidu miinimumini.
Eestis on aktsiisid kõrgemad kui üheski teises meist lõunas või läänes asuvas riigis, ainult Soomes on aktsiisid veel kõrgemad kui Eestis. Langetades aktsiisi bensiinile, diislile ja gaasile, väheneb kütuste hind. Bensiini hinnast moodustavad riigimaksud poole. Kui EKRE valitsuses olles diisliaktsiisi langetas, kukkus kütuse hind kohe. Samuti langes alkoholiaktsiisi langetamisel poodides kohe alkoholi hind. Seega ei vasta tõele reformierakondlaste jutt sellest, kuidas maksualandus ei jõua tarbijani.
Maksulangetused toovad alla toidu, ravimite ja kütuste hinna, parandades nii inimeste elujärge. Samuti aitavad madalamad maksud ergutada majandust ja annavad meie ettevõtetele konkurentsieelise välisturgudel. See omakorda toob kaasa majanduskasvu, mis võimaldab tõsta palkasid ja teenida paremat tulu välisturgudel, suurendades kiiresti ka maksulaekumisi. Varasemad maksualandused näitasid, et väiksem maks ei too kaasa mitte väiksemat maksulaekumist, vaid vastupidi.
Elektri hind 3 sendile kWh eest! Jah, see on võimalik!
2019.–2021. aastal valitsuses olles andis rahandusminister Martin Helme Eesti Energiale korralduse peatada vanemate energiaplokkide lammutamine ja tagada meie tarbimisvajaduse katmiseks vähemalt 1000 MW tootmisvõimsust. Sellega hoiti ära tuhandete inimeste töötuks jäämine ja just tänu sellele korraldusele on meil praegu üldse elektrit. Kaja Kallase valitsus on muutnud elektri luksuskaubaks, mille kaudu kooritakse inimestelt ja ettevõtetelt enneolematus koguses raha riigieelarvesse. EKRE valitsuse ajal müüs Eesti Energia elektrit veidi üle 3 sendi kWh eest ja teenis ikkagi 20 miljonit eurot kasumit aastas. Nüüd müüakse elektrit kuus korda kallimalt ja riikliku energiafirma kasum on ligi 1,5 miljardit eurot aastas ehk 75 korda rohkem!
EKRE teab, kuidas elektri hind uuesti odavaks teha. Plaanis on võtta elektri hinnast välja CO2 kulu, mis moodustab hinnast umbes poole, ning langetada kaevandamis- ja keskkonnatasusid, mis moodustab umbes poole allesjäänud hinnast. Samuti tahab erakond lõpetada Eesti Energia kasumi kaudu riigieelarvesse raha kantimise. Firma finantsiline jätkusuutlikkus tagatakse nii, et elektrit müüakse tootmishinda ja kapitalikulu arvestades, mitte ülikasumit taotledes. Kõigi nende sammude astumise järel elektri hind langeb, mis omakorda vähendab ka hinnale lisanduvat käibemaksu. Lõpphind tarbijale saab olla taas 3 senti kWh, nii nagu see oli mõne aasta eest.
EKRE peab oluliseks energiajulgeolekut ehk olukorda, kus riik suudab rahvale pakkuda taskukohast kodumaist energiat. EKRE tahab tagada Eesti tarbijale elektri Euroopa soodsaima hinnaga. Erakond leiab, et seni, kuni Eesti ei suuda veel toota tuumaenergiat, on meie energeetika selgrooks riigile kuuluvad ja riiklikku tellimust täitvad elektrijaamad.