EKRE on tugevaima riigikaitse kompetentsiga erakond, kes teab, kuidas ehitada üles turvaline ja kaitstud riik

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kõige tuntumad riigikaitse asjatundjad Leo Kunnas ja Alar Laneman on aastaid võidelnud selle eest, et senine nn jõukohase riigikaitse doktriin visataks ajaloo prügikasti, sest nõrk sõjavägi ei suuda meid idanaabri eest kaitsta.

Eesti arendab praegu välja rannakaitset ainult tänu sellele, et valitsuses olles surus EKRE selle peaaegu vägisi läbi. Keskmaa õhutõrjet nõudis EKRE samuti juba neli aastat tagasi, aga toonased riigikaitsejuhid sõdisid sellele vastu. Riigikaitse pole kunagi olnud Reformierakonna prioriteet. Isegi vahetult pärast Ukraina-Vene sõja algust raius Reformierakond, et Eestil pole õhutõrjet ja teisi uusi võimekusi vaja. Praegust vigade parandust hakkasid nad tegema alles ühiskonna survel. Niimoodi viimasel hetkel reageerides aga korralikku riigikaitset ei ehita.

Iseseisva kaitsevõime olulisus

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikaitseprogramm näeb ette iseseisva kaitsevõime ülesehitamist mahus, mis peab ära hoidma riigi okupeerimise ja hääletu alistumise kordumise.

Kolonelleitnant ja EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas rõhutab, et erakond peab vajalikuks ehitada senise niinimetatud jõukohase riigikaitse asemel üles sõjalist võitu võimaldav riigikaitse.

EKRE riigikaitseprogrammi järgi tuleb Eesti võtmepiirkonnad katta keskmaa õhutõrjega, varustada maakaitseüksused lühimaa õhutõrjega, kahekordistada kaitseväe kaudtulevõimekust, luua mõlemale jalaväebrigaadile tankikompaniid ja Eesti ranniku kaitsmiseks arendada lõpuni miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekus.

„Ka NATO on meie julgeolekupoliitika tööriist ja elluviimise vahend. Meie liitlasi tuleb veenda, et Eestisse paigutataks kaugõhutõrje üksus ning NATO Balti õhuturbemissioon muutuks õhukaitsemissiooniks,“ ütleb Kunnas.

Võitlusvõimelise kaitseväe ülesehitamiseks peab EKRE vajalikuks suurendada ajateenistuse mahtu 4500 kutsealuseni ja sõjaaja kaitseväge vähemalt 55 000 meheni, millele lisandub 40 000-meheline täiendusreserv.

Samuti tahab EKRE taastada sõjaväestatud piirivalve ja hakata Kaitseliidu võitlevaid üksusi varustama kaitseväega samal tasemel. „Tahame anda reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule, et tõsta Eesti sõjalist valmisolekut,“ ütleb Kunnas.

EKRE peab oluliseks tegelda elanikkonnakaitsega, sest sõjas on põhiliseks kannatajaks tsiviilelanikkond. „Peame vajalikuks viia ehitusseadustikku nõude, mille kohaselt tuleb tiheasustusega piirkondade uute suurehitiste rajamisel luua varjendid. Tegelda tuleb ka varjendite rajamisega olemasolevatesse hoonetesse.“

EKRE leiab, et Eesti riigi kaitsekulutused on vaja tõsta vähemalt 3%ni SKTst ja kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%ni SKTst.

„Iseennast tugevaks muutes oleme valmis halvimaks, nõnda tagame Eesti riigi ja rahvuse püsimajäämise,“ ütleb Kunnas. „1939.–1940. aasta nn hääletu alistumine ei tohi kunagi korduda.“

EKRE – kõige tugevama riigikaitselise kompetentsiga erakond Eestis

EKRE on kõige tugevama riigikaitselise kompetentsiga erakond Eestis. Ainuüksi EKRE Riigikogu fraktsiooni saadikutest kuuluvad ligi pooled Kaitseliitu või on kõrged ohvitserid.

EKRE ridades on sadu Kaitseliidu liikmeid ja kümneid ohvitseri auastmega mehi. Nii on Alar Laneman brigaadikindral reservis, Leo Kunnas kolonelleitnant reservis, piirivalveohvitseridest on Uno Kaskpeit ja Riho Breivel kolonelid.

Kaitseliitu kuuluvad fraktsiooni liikmetest fraktsiooni esimees Henn Põlluaas, erakonna esimees Martin Helme (toetajaliige), Anti Poolamets ja Rene Kokk.

Lisaks on EKRE ringkondade koordinaator kapten Rudolf Jeeser endine kaitseväe logistikakeskuse ülem ja juhtinud ka Kaitseliidu Viru malevat.

EKRE liikmetest võib välja tuua veel näiteks Einar Laigna ja Raul Öpiku (kolonelleitnant erus), Tõnu Reinupi (kolonelleitnant reservis), majorid Peeter Tani, Ivar Kühni, Aivo Kapteni, Ants Ojasoo, Joe Lepa, Heino Märksi, Mark Majorovi; kaptenid Alar Ehala, Aigar Põderi, Mati Jaeski, Jaen Teäri, Andrus Tossi, Aarne Salo, Andrei Ambrose, Oleg Pušini, Vaino Kõva.

EKRE liikmetest on ohvitseri auaste ka ajakirjanik Erik Boltowskil (nooremleitnant erus) ja vahepeal Riigikokku asendusliikmena kuulunud Urmas Espenbergil (nooremleitnant reservis). Tuntumatest erakonna liikmetest on nooremleitnandid reservis ka Hardi Rehkalt ja Georg Kirsberg.

Kokkuvõttes – kui sinu jaoks on oluline, et Eesti oleks hästi kaitstud, tasub valimistel toetada EKRE kandidaate.

LOE LISAKS