TÖÖINTERVJUU | Lauri Läänemets: 4-päevane töönädal toob riigikassasse raha juurde

Miks ei jõua sotsiaaldemokraatide sõnumid rahvani? „Andke meile aega,“ sõnab parteijuht Läänemets paar nädalat enne valimisi.

Kes suuremate erakondade juhtidest sobib paremini peaministriks? Kolmandana astub Delfi „Tööintervjuul“ üles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets. Intervjueerijateks on Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg, Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Delfi ning Eesti Päevalehe poliitikatoimetaja Raimo Poom.

Lauri Läänemets märgib alustuseks, et tema eesmärk ei ole üks või teine ministrikoht ega ka peaministrikoht, vaid oma vaadete levimise edendamine Eestis. „Minu eesmärk on, et sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet oleks Eestis võimalikult palju tunda. Kui meil on võimalik täita peaministrikoht või mõni teine ministrikoht, siis hea meelega. Peaministrikoha pealt saab palju teha.“

Valimiseelseid jõuvahekordi vaadates sotsid küll räägivad toimetulekust, inimeste toetamisest, aga need sõnumid ei jõua millegipärast inimesteni. Samas kui EKRE omad jõuavad, kes räägivad samadest muredest.

„Andke meile aega,“ ütleb Läänemets.

Kus see aeg on, kui valimisteni on jäänud ainult paar nädalat?

„Erakonna fookus oli mõned aastas tagasi natuke teine. Mina olen olnud erakonna esimees nüüd enam-vähem aasta ja valitsuses pool aastat. Ma arvan, et oleme suutnud seda päris palju nihutada. Teine asi on see, et me tõesti ei tee seda nii kärarikkalt, sest meil on teatud piirid ja arvamused sellest, kuidas poliitika peaks käima,“ põhjendab ta sotside seisukohti.

Kas see ei või viia selleni, et veel paari nädala jooksul pudeneb teie toetusest veel natuke ja jääte üldse joone alla?

„Ma pigem arvan, et tuleb toetust juurde,“ pareerib sotside esimees optimistlikult.

Kui aga nii ei lähe ja erakonnana saadakse vähem hääli kui eelmistel valimistel, siis olete esimehena ju läbi kukkunud. Astute siis tagasi?

Läänemets ütleb, et eks tulemuste pealt vaadatakse. „Vaatame, mis sel hetkel juhtub. Aga olen alati öelnud, et ma ei pea olema erakonna esimees. Olen esimees, et sotsidel oleks kuvandis, tegutsemises, programmis esikohal tööküsimused, inimeste toimetuleku küsimused. Ma arvan, et paljud inimesed täna näevad seda. See on olnud minu peamine missioon – täna erakonna esimehena ka võimalikult hea valimistulemus teha. Vaatame, kui valimised on läbi, siis saab otsustada.“

Sotsiaaldemokraatide juht selgitab, et igal erakonnal on tõusud ja mõõnad, kuid reeglina mõõnale järgneb tõus. „Ma oleks selle koha pealt rahulik.“

Kuidas saaks Eestis asju taas tegema hakata? „Nii ei saa, et riik paneb lätaki ja inimesed harjugu!“

Lauri Läänemetsalt uuritakse ka seda, miks on Eestis kujunenud olukord, kus teha ei saa enam justkui mitte midagi. Ei saa teha tselluloositehast, ei saa kanalat ega tuuleparke. Küll on vastu vallavalitsus, küll kogukond. Kuidas ta selle olukorra lahendaks?

„Ma arvan, et saab teha ja aina rohkem saab teha,“ vastab Läänemets esmalt. „Näiteks valitsuses arutasime kaks nädalat tagasi seda, kuidas saaks tuuleparke võimalikult kiiresti teha.“

Aga samas selgitab ta kasvõi Nursipalu näitel, et arvestada on vaja absoluutselt iga inimesega. „Kui võtame ette Nursipalu, siis võib tekkida tunne, et inimesed ei taha seda. Lõuna-Eesti inimestel on aus küsimus, kui nad on ehitanud 20–30 aastat tervet Lõuna-Eesti strateegiat üles sellele, et see on vaikne ja kena kohake. Kogu Lõuna-Eesti turismimajanduse loogika kukub kokku. Sinna on midagi asemele vaja. Ei saa nii, et tuleb riik ja paneb lätaki ära ning teie harjuge sellega. Ei, iga inimene on siin riigis peremees ja iga inimesega tuleb arvestada ja dialoogi pidada,“ leiab ta siiski.

Ta märgib, et sotsiaaldemokraate on vaja Eesti parteimaastikul, et tasakaalustada parempoolseid valitsusi. „Kui mõtlen, milliseid valitsusi saab moodustada, siis meie roll on kindlasti olla parempoolses valitsuses tasakaalustaja. Kui saame täisparempoolse valitsuse, mis laseb neli aastat unistuste programme, siis järgmisel korral ei pea Martin Helme isegi enam kampaaniat tegema, et saada peaministriks. Poliitika, mis jätab inimesed üksi, taastoodab pettumust riigis ja ühiskonnas,“ leiab ta.

See tekitab küsimuse, et kas siin polegi mitte iva, miks sotsides ollakse pettunud. Sotside esimees räägib tasakaalustaja rollist parempoolsetes valitsustes – ise lubab näiteks astmelist tulumaksu, kuid kui erakond saab parempoolsesse koalitsiooni, viskab lubaduse ju jälle nurka?

Läänemets vastab, et lubadusi tuleb vaadata erakonna laiemate eesmärkide kontekstis. „Kogu programm – olgu see miinimumpalga tõus või astmeline tulumaks – väljendab peamist eesmärki: et suureneks nende inimeste hakkamasaamine, kel on väiksemad sissetulekud. Seda on võimalik teha läbi astmelise tulumaksu, läbi miinimumpalga tõstmise ja ka muudmoodi,“ jättis ta üllatuslikult õhku võimaluse, et eesmärke võib ka teistel viisidel saavutada.

Kuivõrd Läänemetsa eesmärk paistab olla parempoolsete tasakaalustaja ja enda astmelise maksuplaani asemel võib tema sõnul muud kasutada, siis paneb see uurima: kas sotside programmi polnuks õigem kirjutada sulgudesse, et sobib ka kellegi teise, näiteks Reformierakonna maksuplaan?

„Ei, meile ei sobi Reformierakonna lahendus!“ teatab ta kohe. „Reformierakonna maksuettepanek maksab 500 miljonit ja jagab selle kõige jõukamatele inimestele. Inimene, kes teenib 1000 eurot kuus, võidab sellest 9 eurot. 3000-eurose palga saaja võidab 140 eurot. See on karjuv ebaõiglus. Kui meie valitsust moodustame, siis sellist asja ei juhtu,“ lubab ta kategooriliselt.

„Kapo saladused on isegi mind üllatanud“

Siseministrina on Lauri Läänemetsal tulnud kõikide julgeolekuprobleemidega tegeleda, juhtida politseid, päästeametit ja ka kaitsepolitseid. „Tööintervjuul“ küsitakse Läänemetsalt, kui suur on olnud kõige suurem saladus, millest on tulnud tema ameti tõttu kaitsepolitseiga rääkida.

Sotside esimees tunnistab, et ette on tulnud isegi üllatavaid saladusi. „Nende saladustega on nii, et pole mõtet isegi vihjama hakata, siis tekivad igasugused huvid. Aga ma tunnistan, et vahepeal neid saladusi on ja need üllatavad isegi mind.“

Samas kinnitab ta, et tema und pole need seganud. „Ei, need ei sega magamist,“ sõnas ta.

Küll aga ei saa tema sõnul sama öelda olulisemate jooksvaid sündmusi vahendavate sõnumite kohta, mis ta telefoni tulevad. „Siseminister saab sõnumeid, kui Eestis midagi olulist juhtub, keegi sureb, või olulisemate õnnetuste kohta. Ja ma pean ütlema, et need panevad küll vahepeal mõtlema, et mis elu meil siin Eestis on.“

Sotsiaaldemokraadid räägivad palju inimeste ja ettevõtete toetamisest, seega uuriti Läänemetsalt, kas tal on nägemus, kuidas raha riigikassasse juurde tuua, mitte ainult ümber jagada.

Sotside esimees väidab, et nad on ainukesed, kes julgevad öelda ka seda, kust raha tuleb. „Muide, me oleme ainuke erakond, kes julgeb rääkida, milliseid maksumuudatusi kavandame. Teised räägivad kuludest. Vaadates rahandusministeeriumi numbreid, mida nad arvutasid, siis need on ikka müstilised. Võttes arvesse ka seda, kui palju riigikaitsele läheb, siis ilma maksumuudatusteta pole seda riiki peale valimisi võimalik normaalselt juhtida.“

Aga konkreetsemalt ettevõtluse edendamise vaates?

Läänemetsa sõnul on kõige olulisem majanduse nurgakivi haridus. „Meil on väga palju haridusse puutuvaid ettepanekuid. Üks jõulisemaid programmis on põhimõte, et iga inimene, kes õpib, peaks saama tööl käia neli päeva – ehk siis neljapäevane töönädal õppijatele.“

Intervjueerijad imestavad: kas neli päeva kestev töönädal toob siis riigikassasse raha juurde?

„Jah, toob,“ jääb Läänemets täiesti enesekindlaks. „Kui Eestis saab üldse majandushüpe tulla, siis tuleb see haridusest. Mida paremad teadmised inimestel on, seda parema ettevõtlusega saab tegeleda. Ma ei ole näinud ettevõtjat, kes seda eitaks.“

Läänemets räägib ka sotside plaanist tõsta kiirendatud korras palgamiinimum 1200 euro peale. Sotside ettepaneku järgi makstaks osadele ettevõtetele kiire palgatõusuga toimetulemiseks paari aasta vältel kompensatsiooni. Sotside esimees seletab, et see on mõeldud maapiirkondades töökohtade säilitamiseks.

„Tõesti on väiksemaid või maapiirkondade ettevõtteid, kel on seda muudatust raske kohe teha. Kui Tallinnas kaob töökoht ära, tekib suure tõenäosusega uus koht asemele. Probleemi ei ole. Kui aga maapiirkonnas töökoht ära kaob, tekib see hoopis tõenäoliselt Tallinnasse – ja seda me ei tohiks pealt vaadata,“ lausub Läänemets.

Kas ta aga tõesti arvab, et kui kaks aastat toetusi makstakse, siis ei tule need samad ettevõtted kolmandal aastal toetust küsima ega ütle, et vastasel juhul pannakse töökohad ikka kinni? Läänemets väljendab uskumust, et küllap ei taha ettevõtjad elu lõpuni toetuse otsas püsida. „Kogu sotside programmi loogika on selles, et toetusi ei peaks vaja olema, vaid kõrged palgad tagavad Eesti inimesele võimaluse väärikalt ära elada.“

Saate lõpu poole uuritakse Läänemetsalt, kuhu ta pealkirjade kohaselt vahepeal nii ära kadus, et teda otsis taga koalitsioonikaaslane Helir-Valdor Seeder ja isegi peaminister Kaja Kallas. Ingrid Veidenberg nägi Läänemetsa sama ajal Eesti Laulu kontserti nautimas. Kuidas sotside esimehele võidulaul ka meeldis?

„Mulle see laul meeldib ja mulle meeldivad ka laulud, mis jäid teisele, kolmandale ja isegi neljandale kohale,“ vastab Läänemets.

Mis puutub kadumisse, siis soovitab ta seda hoopis Helir-Valdor Seedrilt küsida. Te peate Seedri käest küsima, miks ma tema jaoks kadunud olen. Võibolla mõtles ta seda maailmavaateliselt. Ja seda kinnitan, et võibolla olengi tema jaoks maailmavaateliselt kadunud, sest tema on paremkonservatiiv ja mina vasakpoolne.“

Peaminister peab kahtlemata suutma otsustada. Kuna Lauri Läänemets ütleb, et talle meeldisid nii Eesti Laulu esimese, teise, kolmanda kui ka neljanda koha laul ning oli valmis oma maksuettepaneku asemel ka muud lahendust kaaluma, siis kuidas tal ikka selle ostuste langetamise suutlikkusega on?

„Ei, ma ei ole öelnud, et mulle meeldib kellegi teise maksuettepanek. Ja see on normaalne, et meeldib kohe päris mitu laulu korraga. On võimlaik, et Eestis on häid heliloojaid, kes kirjutavad mitu head laulu, mitte ainult ühe,“ pahandab Läänemets küsimuse peale.

„Jah, ja ma suudan otsustada ka.“

KONTROLL | Kui valmis on Läänemets kriisiks?

Praegu on väga keerulised sajad, väiksemad ja suuremad kriisid tulevad üksteise otsa. „Tööintervjuul“ uuritakse kõigi peaministrikandidaatide käest, kuidas nad on oma kodus valmistunud ootamatuks kriisiks. Päästeamet soovitab kõikidel inimestel või peredel panna valmis nädalane kriisivaru ja on teinud selleks ka vastava juhendi – kas Lauri Läänemetsal on peamised soovitused täidetud?

Aga veel enne, kui intervjueerijad jõuavad Läänemetsalt konkreetsete asjade kohta pärida, ütleb mees, et tal on kõik varud olemas ja lausa topelt.

„Skaudi, kaitseliitlasena olen valmis. Mul on kaks kodu. Üks on Järvamaal, teine on Tallinnas, mõlemas on olemas vajalikud vahendid, isegi rohkem, kui päästeameti vihikus soovituslikult kirjas on. Teate, kunagi proovisin konserve ja helbeid koguda, aga need vananevad kiiresti ja neid tuleb vahetada. Mul on pigem sellised toidud, mis peavad vastu kaheksa aastat.“

Ja samamoodi on Läänemets enda kinnitusel kohusetundlikult oma kriisivarude säilivustähtaegu kontrollinud ja tallele pandut revideerinud. Viimati tegi ta seda vähem kui kuu aega tagasi.