VALIMISTE NOOREKIHT | Mida erakonnad noortele lubavad? „Suureks üllatuseks ja kurvastuseks: ega nad palju ei luba“
(69)
Kõige madalama valimisaktiivsusega on 18-24-aastased noored. Miks ei taha noored valimas käia ja mida peaks tegema, et neid häälekasti juurde meelitada? Sel ja teistel teemadel arutlevad Delfi „Valimiste noorekihi“ podcastis Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse esimees Katariina Sofia Päts ja saatejuht Kaili Malts.
Päts ütles, et valimiste puhul jagunevad erakondade programmipunktid ja lubadused üliõpilase vaatepunktist kaheks - valdkonnad, mis puudutavad kõiki inimesi, k.a noort (näiteks keskkond ja julgeolek) ja teemad, mis on südamelähedased just tudengile (kõrgkoolide rahastamine ja tasuline haridus).
Aga mis on „noorte teemad“? Pätsi sõnul on katuseküsimus võrdsus. „Et kõigil, kes tahavad Eestis elada oleks see võimalik, mugav ja neid hoitaks võrdsetel alustel," ütles Päts. „Need on teemad, mis lähevad noortele korda ja lähevad rohkem korda, kui võib-olla meie vanemate põlvkonnale.“
Paratamatult esindab riigikogu kõiki ning seetõttu võivad erakondade fookusesse jõuda teemad, mis noori kõige rohkem ei kõneta - pensionid, peretoetused. Päts sõnas, et see, et poliitikud ka noortest huvituks, on suuresti noorte endi kätes. „Noored peavad ise küsima ja nõudma nende [teemadega] tegelemist,“ ütles Päts ning lisas, et ehk kõik poliitikud ei ole veel mõistnud, et arvestatav hulk valijatest on nooremaealised. „Nad väärivad püüdmist,“ rõhutas Päts.
Kuula „Valimiste noorekihi“ podcasti siit:
Viimased kohalike omavalitsuste valimised näitasid, et kõige madalama valimisaktiivsusega valijad olid 18-24-aastased. Mida peaks tegema, et ka nemad hääletuskasti juurde meelitada? Päts sõnas naljaga pooleks, et tema võib selles küsimuses juba liiga vana olla. Päts meenutas, kuidas tema viimasel keskkooli aastal langetati kohalikel valimistel valimisiga 16-aastaste peale. Kuid valimiste teemast hoiduti koolis rangelt. Koolid aga on Pätis sõnul noorte valijate aktiivsuses võtmerollis. „Lõpuks ikkagi kool on üks institutsioon, kus on need noored inimesed, kus sa saad neile positiivselt seda kodaniku kohustust õpetada,“ ütles Päts. Teine oluline faktor on Pätsi hinnangul kodune kasvatus. „Mitte, et keda sa pead valima, vaid, et valima minek on tegelikult sinu kohustus ja see on see mehhanism, millega me oma demokraatiat elus hoiame,“ ütles ta.
Päts rääkis veel TÜÜE valmiskompassist, kuhu pandi kirja üliõpilasesinduse viis põhimõtet, mida tahetaks näha erakondade programmides. „Lugesime läbi kõik programmid ning kõrvutasime neid oma seisukohtadega,“ ütles Päts ning lisas, et tegu ei ole otseselt kompassiga, vaid lugeja saab näha, kuidas erakondade lubadused suhestuvad ülikooli ja kõrghariduse küsimustega.
Kompassi katuseteema on ikka raha - kui palju raha üks või teine erakond lubab kõrghariduse rahastusse. „Ülejäänud [küsimused] olid seotud tudengite sotsiaalmajandusliku olukorraga. Rääkisime vajaduspõhisest õppetoetusest, õppelaenust, tulemusstipendiumist, natuke ka ühiselamutest,“ ütles Päts ning lisas, et erinevad tudengite toetussüsteemid on kümme aastat olnud sisuliselt muutumatud.
Ka „Valimiste noorekihi“ raames on selgunud, et kõrghariduse rahastamise teema on noorte valijate jaoks üks olulisemaid. Mida siis erakonnad ülikoolidega seoses lubavad ja mida näitas TÜÜE valimiskompass? „Oma suureks üllatuseks ja kurvastuseks pean ütlema, et ega [erakonnad] palju ei luba,“ tõdes Päts. Mõni erakond mainis oma programmis vajaduspõhist õppetoetust. „Tasuta kõrghariduse osas on natukene suurem konsensus, et see on oluline [teema], aga jällegi konkreetseid ettepanekuid on väga vähe,“ ütles Päts.
Siiski on igas programmis ära mainitud õppelaenu pakkumine. „Ühest küljest on tore. Õppelaen on poliitikule hästi mugav lahendus, aga üliõpilasele see ei ole number üks prioriteet,“ ütles Päts. „Aga ma nii tahaks näha, et mõeldaks süstemaatilisemalt üliõpilaste küsimuste peale, sest samal ajal me räägime, et eestlastel ei ole akadeemilist järelekasvu, aga kui [poliitikud] kohtlevad üliõpilasi nagu lumehelbekesi, siis on siin suur loogikaviga.“
Kuula pikemalt „Valimiste noorekihi“ podcastist!
