Urmas Reinsalu: meil ei ole veel vastust Balti riikide raketikaitse ja õhutõrje vajadusele

Välisminister kohtus Müncheni julgeolekukonverentsil Läti ja Leedu ametivendade, aga ka Ukraina eskpresidendi Petro Porošenkoga. Reinsalu sõnul peaks Ukrainast saama pärast sõja võitu NATO liige.

Balti välisministrid valmistusid juulis Vilniuses toimuvaks NATO tippkohtumiseks. „Kõige olulisem on, et vajame uusi kaitseplaane,“ ütles Reinsalu (Isamaa) kolme riigi eesmärkide kohta. Tema sõnul on tähtis, et oleks kindlalt määratud, millised riigid panustavad. Eraldi Eesti vaatest on tähtis, et USA üksused panustaksid.

Reinsalu sõnul on siinsel regioonil suur defitsiit, millele mullusuviselt Madridi tippkohtumiselt vastust ei saadud – raketikaitse ja õhukaitse. Need oleks vaja liitlaste vahelt roteeruvalt siia tuua. Samuti on siia vaja eelpaigutatud laskemoona ja varustust. „Et kriisi alates oleks see nagu kellavärk ja hakkaks tööle, et ei oleks logistilist ajakulu,“ selgitas minister.

Reinsalu ütles Münchenis ka seda, et NATO riigid peaksid jõudma kaitsekulutustega 2,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, seejuures peaks veerand kuludest minema uutesse võimetesse.

Zelenskõi ja Porošenko: mida aeglasem on abi, seda aeglasemalt tuleb sõja lõpp

„Vilniuses tuleb selgelt deklareerida, et kutsume Ukrainat pärast sõda NATO-ga liituma. Sellele peavad viitama ka praktilised tegevused,“ sõnas välisminister. Tema sõnul jäetaks Ukraina Euroopa halli tsooni, kui see küsimus jääks vaid jutu tasandile, sest muud julgeolekutagatised ei asenda NATO liikmelisust. Reinsalu: „Kui me ei taha ehitada uude julgeolekusüsteemi sisse uut sõda, peab plaan olemas olema.“

Välisminister juhtis tähelepanu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kõnele. Riigipea sõnum oli karm: kui Lääs ei taha, et sõda sel aasta lõppeks, ärgu andku Ukrainale kiiresti relvi. „Zelenskõi esitas oma kõnet väga südamlikul moel, aga see oli valus etteheide härradele-prouadele saalis.“

Reinsalu meenutas, et Zelenskõi oli samas saalis mullu 19. jaanuaril, viis päeva enne lauspealetungi algust. „Ta ütles toona, et Ukraina võitleb hoolimata sellest, kas Lääs neid toetab või mitte.“ President oli toona küsinud ennetavaid sanktsioone Venemaa vastu, ent neid ei kehtestatud.

Sarnaseid sõnumeid edastas ka Urmas Reinsaluga kohtunud Ukraina eelmine riigipea Petro Porošenko. Viimase sõnul on sõda Ukraina majandusele laastav ja piinav. Eriti tähtsaks pidas Porošenko madalama toornafta hinnalae kehtestamist, aga ka Vene vedelgaasi sanktsioneerimise küsimust. Samuti rõhutas ekspresident, et Ukraina vajab lahingmoona ja mürskude järjepidevaks saamiseks vastava süsteemi käivitamist.