VALMISSTAAP | Reitingud jätavad palju lahti: kas noored ja venelased valivad, Prigožini dokumentide võimalik mõju, kes saavad tegusa valitsuse teha?

Juba esmaspäevast saab eel- ja e-hääletada. Viimased valimiste-eelsed arvamusküsitlused ei anna aga paljudele küsimustele täpseid vastuseid.

Täna, enne seda, kui inimesed saavad hakata reaalselt riigikogu valimistel hääli andma, said avalikuks viimased Ühiskonnauuringute Instituudi tellitavad Norstati parteide reitingud. Delfi „Valimisstaabi“ stuudios aitas nende sõnumeid lugeda Sihtasutuse Liberaalne Kodanik asutaja Tarmo Jüristo, kes muuseas jälgib oma mudelitega ka seda, millisest koalitsioonist saaks küsitlustulemusi riigikogu kohtadeks muutes ennustada. Saatejuht oli Raimo Poom.

Saates võeti kõigepealt ette järjest erakondade viimased reitingud ning vaadati, mida need võimaliku valimistulemuse kohta oskavad rääkida. Jutt algas Parempoolsetest ja Rohelistest, kes jäävad arvamusküsitlustes siiani riigikokku pääsemiseks vajaliku 5% künnise alla. Kas neil oleks võimalik veel ikkagi parlamenti pääseda?

„Kõik on võimalik, aga see on väga vähetõenäoline,“ nentis Tarmo Jüristo. „See tähendaks nende erakondade jaoks kas toetuse kahekordistumist või enamatki. See on väga järsk nõlv, millest järelejäänud ajaga üles ronida,“ lisas ta.

Jüristo rääkis, et neil kahel erakonnal on veel üks võimalik tõke. „Valimiste olukorras kipuvad väiksed erakonnad oma reitingutele alla jääma. See tuleneb sellest, et valimispäeval annavad oma hääled ka inimesed, kel täna veel eelistust pole. Need valijad kipuvad enamjaolt hääletama pigem suuremate kui väikeste erakondade poolt.“

Riigikogu künnise peal on sotsiaaldemokraadid ja Isamaa. Kas Isamaa kohta kehtib taas reegel, et valimistel tehakse reitingust parem tulemus ja sotside saavutus jääb napimaks?

„Sotsiaaldemokraatide olukord oli vahepeal napim, nad olid teotusega kuue protsendi juures ja allpool. Tõepoolest on nad viimase kolme nädala jooksul langenud ja Isamaa tasapisi tõusnud,“ iseloomustas Jüristo.

„Väikeste erakondade kategoorias on ka oma reegel või seaduspära, mis kehtib. Kampaania käigus tahavad kõik erakonnad ennast nähtavaks teha. Valimiskampaania olukord on ses mõttes väikestele erakondadele soodsam, sest kampaaniatevahelisel ajal on pildis eelkõige suured erakonnad. Nüüd debattides on nad aga samas reas EKRE, Keskerakonna ja Reformierakonnaaga, mis aitab neid natuke suurtele erakondadele järele,“ seletas ta.

Sotside reiting on viimasel ajal natuke kahanenud, kas nad võivad veel ootamatult riigikogust välja jääda? „Reitingute järgi tuleb öelda, et sotside tõenäosus parlamendist välja jäämiseks on väga väike. See oli paar kuud tagasi suurem, täna paistab see oht olevat väiksem. Võtmeküsimus on siin aga inimeste hoiakud ja valimisaktiivsus. Valimisaktiivsus ei jagune ühtlaselt. Sotside nõrk koht on noored valijad, keda neil on päris palju – noorte valimisaktiivsus kipub olema keskmisest madalam,“ tõi ta välja sotsiaaldemokraatide nõrga koha.

Natuke samalaadne mure on Jüristo sõnul Eesti 200-l. „Esiteks, Eesti 200-l on sama mure kui sotsidel – ehk noortega. Neil on noori informeeritud valijaid päris palju,“ märkis ta.

Tõsi on ka see, et uue jõuna ei pruugi nende nimekirjades olla ühtlaselt palju tugevaid nimesid. „Kui vaadata tuntud nägude küsimust Eesti 200-l, siis kohalikel valimistel tegid nad oma tulemuse ära, kuid nende tulemus oli hästi ebaühtlane üle Eesti. Uue erakonnana pole nende nimekirjad üle riigi ühtlaselt tugevad. See mängib riigikogu valimistel suurt rolli – olla tugev üle riigi,“ märkis Jüristo, lisades samas, et neil on selgelt oma nišš uue jõuna. „Aga jah, tuntud kandidaatide vähesus on mure.“

Päris põnev on aga EKRE ja Keskerakonna duell reitingutes teise koha pärast. Jüristo kiitis Keskerakonda, kes on suutnud EKRE-ga möödunud aastal tekkinud suure vahe tasa teha, reitingute komakohtade suuruste vahede tõttu ei julge ta öelda, kes neist kahest teiseks tuleb.

„Kui lähme tagasi eelmisesse sügisesse, siis oli EKRE Keskerakonnast ees üle kümne punktiga. Kampaania käigus on Keskerakond teinud tubli tööd ja selle vahe kinni pannud. Aga ma väga hoiataks komakohtade võrdlemiste eest avaliku arvamuse küsitluste järgi. Kui peaksin täna panused tegema, kumb saab teiseks, siis ei julgeks öelda,“ märkis ta.

Keskerakonna jaoks on suur küsimus vene valija. „Praegu on valimispäevani aega üksteist päeva – Keskerakonna nõrkuseks on vene valija. See muutus hästi aktuaalseks seoses Ukraina sõja puhkemisega, kus Keskerakond sattus haamri ja alasi vahele, kuna neil oli väga raske võtta positsiooni, mis kõigi nende valijate positsioone arvestaks. See tõi kaasa suure ja pika reitingulanguse.“

EKRE puhul aga on selgusetu, kas alates nädalavahetusest meedias käsitletavatel Prigožini dokumentidel on nende tulemusele mõju, sest küsitlused läksid lukku varem. Jüristo sõnul võib see EKRE valijat nii motiveerida kui ka hoopis tagant utsitada.

„Kui vaatame Norstati viimase nädala numbreid, siis ei kajastu neis tegelikult veel Jevgeni Prigožini aktsioonid Eesti suunal, millel on meedias puutumus EKRE-sse. Kas mõju oli ja kumba pidi, näeme alles järgmisel nädalal,“ sõnas ta.

„Sellel võib olla mitut pidi mõju. Kui vaadata EKRE toetajate reaktsioone, mõjub see selgelt mingile osale EKRE tuumvalijatest mobiliseerivalt. Teiselt poolt, kui see asi on jätkuvalt fookuses ja neil ei õnnestu seda infooperatsiooniks keerata, mõjutab see tõenäoliselt nende kõhklevat valijat,“ arvas Jüristo.

Reitingute eesotsas on jätkuvalt Reformierakond, kuid nende toetus on viimasel ajal vaikselt kahanenud. Kas nad langevad oma suure populaarsuse ohvriks?

„Trendi on näha olnud viimasel ajal. Nad on kaotanud oma tipureitingust kolm protsendipunkti. Kuid seni, kuni nad püsivad 30% liigas, on nad suure tõenäosusega valimiste võitjaks,“ sõnas Jüristo, kuid lisas: „Kuid nagu eelmised riigikogu valimised näitasid, ei pruugi valimiste võitmisest piisata, et moodustada valitsust.“

See viib jutu saate lõpus võimalikele töötavatele võimuliitudele, mida saaks nende reitingute alusel peale valimisi siis moodustada. Jüristo räägib, mida näitavad tema mudelid.

Esiteks toob ta aga välja olulise tõsiasja, mida peaks silmas pidama, kui töötavast võimuliidust juttu tehakse. „Tegelikus elus ei hakata 51 kohaga riigikogus valitsust moodustama, sest siis ei saa kontrollida kõiki riigikogu komisjone. [Töötava võimuliidu jaoks] on vaja vähemalt 54–55 kohta ja mugav oleks 56 kohta,“ seletas ta.

„Kui latt panna 55 koha peale ja võtta aluseks Norstati uuringud veebruari seisuga, siis näiteks Reformierakonna ja Keskerakonna tõenäosus saada kahe peale 55 kohta on simulatsiooni järgi 43%, alla poole. 54 kohta saavad nad kätte 65% tõenäosusega. Kui nad sotsid juurde võtaksid, siis oleks 56 koha tõenäosus 99%,“ tõi ta näiteks.

„Paljudel on küsimus, mis on vana hea EKREIKE koalitsiooni väljavaade,“ võttis ta ette järgmise variandi. „Praeguste reitingute järgi pole väga head väljavaated töötavat valitsust moodustada, kuid tõenäosus saada kokku EKRE, Keskerakonna ja Isamaa peale vähemalt 51 kohta on 73%.“

„Valimiste tegelik tulemus liberaalse ja konservatiivse bloki vaates on lahtine, kui panna Keskerakond tinglikult konservatiivsesse blokki, mis ma arvan, et ei ole õige. Keskerakond on ise rõhutanud, et nad on olnud kõikidega koalitsioonis,“ tõdes Jüristo lõpetuseks.