Sõjapõgenike mõju Eesti rahvastikule jääb oodatust väiksemaks

Ukraina sõjapõgenike võimalik Eestisse elama jäämine lükkab rahvastiku vähenemist siin mõnevõrra edasi, kuid sisserände mõju on võrreldes varasema prognoosiga lühiajalisem.

Nii selgub täna avaldatud riigikogu juures tegutseva arenguseire keskuse raportist „Ukraina sõjapõgenikud Eestis – rahvastik ja lõimumine“.

Sõja alguses eeldas arenguseire keskus oma stsenaariumites, et Eestisse jääb elama kas 10 000, 30 000 või 60 000 inimest. „Eeldasime, et sõjapõgenike sündimus ja suremus ei erine Eesti kodanike sündimusest ja suremusest, kuid aastaga oleme rohkem teada saanud saabunute soolisest ja vanuselisest jaotusest ning see mõjutab seda, milliseks võib kujuneda Eesti rahvastik tulevikus,“ sõnas keskuse ekspert Märt Masso.

Eelmise aasta prognoosis hindas arenguseire keskus Eesti rahvaarvu kasvu sõjapõgenike mõjul suuremaks, kuna suurem naiste osakaal sisserändajate seas suurendab sündimust. Viimastel andmetel on Eestisse saabunud meeste osakaal eeldatust suurem ning uuendatud vanuselise ja soolise jaotuse tõttu võib oodata rahvaarvule avalduva positiivse mõju kiiremat taandumist.

„Paratamatult sõltub sõjapõgenike edasine rändemuster sõja lõppemisest ja Ukraina ühiskonna edasisest arengust,“ lisas Märt Masso pressiteates.

Näiteks kui Eestisse jääb püsivalt elama 30 000 sõjapõgenikku, tõstab see Eesti rahvaarvu sõjaeelsest tasemest kõrgemaks 19 aastaks, kuid varem oli prognoositud 22 aastat. 60 000 põgeniku lisandumine tõstaks Eesti rahvaarvu 34 aastaks, varasema prognoosi järgi koguni 40 aastaks.

„Selleks et Eesti rahvastik sajandi lõpuks ei kahaneks, on vaja sündimuse kasvu vähemalt 10% või positiivset rändesaldot keskmiselt 3900 inimest aastas või mingit kombinatsiooni sündimuse kasvust ja positiivsest rändesaldost,“ ütles Märt Masso. Ta rõhutas, et ühiskonna jätkusuutlikkuseks ja sidususeks on vajalik saabunud inimeste lõimumine püsirahvastikku.

Alates Venemaa laiaulatuslikust sissetungist Ukrainasse mullu veebruaris on sotsiaalkindlustusameti andmetel Eestisse sisenenud 122 554 inimest, kellest lahkunud on 55 792 ja siia jäänud 66 762. Statistikaameti andmetel lisandus mullu Eesti elanike hulka 31 584 Ukrainast pärit elanikku.

Ligi kahekordne erinevus sotsiaalkindlustusameti andmetega võrreldes tuleneb sellest, et vaid osa Eestisse saabunud sõjapõgenikest on taotlenud elamisloaga võrdsustatud ajutist kaitset ja selle ka saanud.

Ukrainast tulnud sõjapõgenike lõimumine Eesti ühiskonda sõltub nii Eesti ühiskonna liikmete valmisolekust võtta vastu ja toetada uusi elanikke kui ka majanduse olukorrast, sealhulgas töövõimalustest.

Eesti elanikkonna toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on seni olnud suur ning ukrainlaste siirdumist tööellu on toetanud senine majanduse käekäik ja töökäte puudus. „Jahenemine majanduses tähendab ettevõtete vähenenud värbamissoove, mis tõstab elanikkonna töötuse määra. See omakorda mõjutab ka Ukrainast pärit inimeste rakendumist Eesti tööturul,“ märkis arenguseire keskuse ekspert Märt Masso.

Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu juures. Keskus viib ellu erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.