VIDEO | Kaja Kallas Nursipalust: tõenäoliselt on võimatu teha nii, et kõik jääksid harjutusväljaku laiendamisega lõpuni rahule

Täna keskendusid erakonnad koalitsioonikõnelustel julgeolekule. Peaminister Kaja Kallas ütles, et Nursipalu harjutusväljaku laiendamine tehakse teoks ja kohalikud saavad õiglase hüvitise.

Kaja Kallas (Reformierakond), Margus Tsahkna (Eesti 200) ja Raimond Kaljulaid (SDE) teatasid täna, et erakonnad otsustasid Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega lõpuni minna. Selle jaoks plaanitakse muuta seadust ning teha kohalikele kompensatsiooni pakett. Kallas tõdes aga, et tõenäoliselt on niivõrd keerulise teema puhul võimatu teha nii, et kõik oleksid lõpuni rahul.

„Oluline on see, et selgitame veel, miks on seda vaja meie kaitseväele ja julgeoleku seisukohast. Teine on see, et tõesti muudame seadust, et meil oleksid paindlikud võimalused teha seda kiiremini, kui eriplaneering ette näeb ja sealjuures ka kogukondade kompensatsiooni pakett. Kas see lõpuni rahuldab? Tõenäoliselt mitte, aga ta võiks siiski võtta selle mure maha, et mida meie sellest saame,“ rääkis Kallas.

Mida veel otsustati? Kallase sõnul rääkisid erakonnad eile koalitsiooni väärtustest, milleks on peamiselt vabadus, demokraatia ja õigusriik.

„Teiseks rääkisime fookusvaldkondadest ja seal joonistusid välja kõigepealt julgeolek, mis on läbiv teema kõikides valdkondades, siis veel rohereformide elluviimine, hariduspoliitika ja ääremaastumise vähendamine ning riigieelarve paremasse korda saamine. Täna rääkisime julgeolekust, sealhulgas ka laiapindsest riigikaitsest, elanikkonnakaitsest, ja ka seal on meil väga suur ühisosa. Riigi kaitsekulutused peaksid olema üle 3% SKT-st, samamoodi peaks elanikkonnakaitse saama püsiva rahastuse,“ tutvustas Kallas otsuseid.

Pole saladus, et riigil on rahapuudus. Kust tuleb raha kaitsekulutuste tõstmiseks – kas võetakse laenu või kärbitakse teistes valdkondades rohkem?

„Teeme nii, et meil on eraldi tabel, kuhu me kõik sellised rahalised kokkulepped paneme kirja, ja siis tuleme hiljem selle juurde tagasi, kui lõpus vaatame riigieelarvet täielikult. Kuskil kolme nädala pärast peaks tulema majandusprognoos, mis annab selle raamistiku ette, ja siis saame tabeli uuesti ette võtta. Oleme leidnud ka juba plussmärgiga kohti, kust raha võiks juurde tulla, aga paraku kipub kulusid olema alati rohkem. Eesmärk on ikkagi saada eelarve tasakaalu.“

Kallas rääkis, et erakonnad leppisid veel kokku selles, et Eesti hakkab eest vedama seda, et kõik NATO riigid suurendaksid oma kaitsekulutusi vähemalt 2,5%-ni.

„Leppisime kokku, et tõesti seda veame, et teised riigid panustaksid rohkem, ja mis on võib-olla oluline meie seisukohast, on see, et kõik vaataksid riigikaitset regionaalsena, näiteks Saksamaa kaitse võib reaalselt alata Eestist, Lätist ja Leedust,“ ütles Kallas ja lisas, et riik on teinud algatuse ka selleks, et kaitsetööstust Euroopas elavdada ning hankeid näiteks laskemoona puhul kiirendada.