Soome ja Rootsi on enda sõnul täitnud kõik Erdoğani nõudmised. Ent Türgi hinnangul pole see piisav

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani pressiesindaja Ibrahim Kalın ütles, et Türgi tervitab Soome ja Rootsi seni astutud samme, ent nendest ei piisa riikide NATO-liikmesuse ratifitseerimiseks.

„Oleme rahul Rootsi ja Soome tegevusega võitluses Kurdistani Töölispartei (PKK) vastu, kuid sellest ei piisa. Oleme teatanud, et tuleb astuda samme ka terrorismi rahastamise ja propaganda ärahoidmiseks,“ selgitas Kalın Türgi ajalehele Hürriyet.

Kolmepoolsed kõnelused jätkusid pärast mitme kuu pikkust pausi sel neljapäeval Brüsselis ning Kalıni sõnul oli see puhtalt NATO peasekretäri Jens Stoltenberg teene. Nüüd lepiti lisaks kokku, et peagi peetakse veel järgmine kolmepoolne kohtumine.

Soome peaminister Sanna Marin ütles seepeale Helsingin Sanomatele, et tema arvates on Soome viinud omalt poolt ellu kõik kokkulepitud muudatused ning sama on teinud Rootsi. „Meie NATO liikmeks saamisel ei tohiks olla takistusi,“ lisas Marin. „Eeldame, et Soome ja Rootsi on NATO liikmed juba enne Vilniuse tippkohtumist.“

Rootsi välisminister Tobias Billström rõhutas Politicole samuti, et Rootsi on omalt poolt täitnud kõik tingimused, milles Türgiga möödunud suvel kokku lepiti.

Lisaks Türgile venitab ka Ungari

Ungari valitsus saatis sel nädalal oma parlamendi aseesimehe Csaba Hende ning väliskomisjoni esimehe Zsolt Némethi Stockholmi, et nad peaksid seal kõnelusi Rootsi riigipäeva esimehe Andreas Norléniga. Hende kinnitas hiljem, et kohtumine oli konstruktiivne ning Ungari valitsus, president, peaminister ja enamik parlamendi liikmeid toetavad selgelt Rootsi NATO-liikmesust.

Stockholmist sõideti edasi Helsingisse, kus ungarlased kõnelesid Soome parlamendi esimehe Matti Vanhaneni ning välis- ja kaitsekomisjoni esindajatega. Vanhaneni sõnul oli vestlus õhku puhastav, ent konkreetset ajakava taotluse heaks kiitmiseks ungarlased ei andnud.

Ehkki valitsus esitas vastava eelnõu kavandi parlamendile juba mullu kesksuvel, jõudsid Ungari rahvaesindajad selle esimese lugemiseni alles eelmisel kolmapäeval. Ungari peaminister põhjendas seda sellega, et parlament oli liiga hõivatud Euroopa Liidu seatud reformikava täitmisega.

Osa lääneriikide ametnike sõnul on üsna selge, et ratifitseerimisega venitamise taga on Ungari soov saada kätte Euroopa Liidu külmutatud toetusraha. Sellest ka Ungari tipp-poliitikute suust kõlanud märkused, et õigusriigi põhimõtetega seotud reformikavade täitmine on võtnud suure osa parlamendi tähelepanust ning et Soome ja Rootsi esindajad on EL-i tasemel seadnud Ungari demokraatlikku korda põhjendamatult kahtluse alla.