Valimiskomisjon jättis EKRE ja Vasakpartei kaebused rahuldamata

Vabariigi valimiskomisjon arutas tänaselgi koosolekul EKRE ja Vasakpartei kaebusi.

Arutelude tulemusel otsustati jätta kõik Riigikogu valimistega seotud kaebused rahuldamata.

Valimiskomisjon koguneb uuesti ülehomme, kui arutatakse veel tervet rida erinevaid kaebusi.

Valimiskomisjoni otsuseid saab vaidlustada riigikohtus.

Vasakpartei pidas tulemust ebaloogiliseks

Vasakpartei kaebusega taotleti Riigikogu valimiste hääletamistulemuse tühistamist või häälte ülelugemist. Komisjon leidis, et erakonna esitatud tõendid ei anna selleks alust ning jättis kaebuse rahuldamata.

Vasakpartei kaebuses märgiti, et neile tegelikult antud häälte arv ei lange kokku hääletamistulemusega. Kaebajad olid seisukohal, et välismaalt hääletanute hääli pole arvesse võetud. Tõenditena esitasid kaebajad valijate saadetud fotod hääletamissedelitest ja e-hääletamisest, kus hääl oli antud Vasakpartei kandidaadile. Kaebuse kohaselt polnud ka usutav, et erakond sai Lasnamäelt nii vähe hääli ja et Reformierakond kogus Põhja-Tallinnas niivõrd palju hääli. Seetõttu soovisid kaebajad häälte korduslugemist või hääletamistulemuse tühistamist.

Riigi valimisteenistus märkis oma selgituses, et välisriigist antud e-hääled läksid kirja e-häälte, mitte välisriigis antud häältena. Välisriigis pabersedeliga antud häälte kohta on koostatud eraldi protokollid, mida kontrolliti kaks korda. Nii Oleg Ivanovil kui ka Vasakpartei esindajatel oli kutse osaleda häälte lugemisel ja korduslugemisel Tallinnas. Ivanovile antud hääled ülelugemise tulemusel ei muutunud.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et häälte lugemise protokollid ebaõigeid tulemusi ei kinnita ja kaebajad ei ole esitanud veenvaid tõendeid, et häälte lugemise korda oleks rikutud. Komisjon rõhutas oma otsuses, et e-häält on võimalik uuesti hääletades muuta. Ka valimisjaoskonnas on valijal võimalik sedel täita, seda pildistada ja siis rikkuda ning uus sedel küsida. Seetõttu ei ole teada, kas valija pildistatud sedeli ka sellisel kujul valimiskasti laskis. Valimiskomisjon märkis, et osa valijaid võis anda kirjaliku kinnitusega valeteavet, et sihilikult kahjustada valimiste usaldusväärsust. Samuti võisid valijad anda erakonnale valeteavet mingi hüve saamise eesmärgil, kuigi karistusseadustiku § 162 järgi on hüve saamise nimel erakonna poolt hääletamine keelatud. Komisjon lisas, et karistusseadustiku § 166 kohaselt on ettenähtud karistus ka valimistel teise inimese tehtud valikuga ebaseadusliku tutvumise eest.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et hääletustulemuste usaldusväärsuse saab kahtluse alla seada eelkõige häälte lugemise korraldamisel rikkumiste tuvastamisega, hääletamiskastide ebaõige või ebapiisava hoiustamise tõendamisega või elektroonilise hääletamise puhul terviklikkuse kontrolli või häälte lugemise korra rikkumise tõendamisega. Selliseid tõendeid praegusel juhul esitatud ei ole. Seetõttu otsustas komisjon jätta kaebuse rahuldamata.

Vabariigi Valimiskomisjon luges EKRE kaebuse tähtaja ületanuks

Vabariigi Valimiskomisjon arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebust, millega seati kahtluse alla e-häälte lugemisel kasutatud arvuti turvalisus. Komisjon jättis kaebuse kaebetähtaja ületamise tõttu osaliselt läbi vaatamata.

EKRE kaebuse kohaselt rikuti e-hääletamise tulemuse selgeks tegemisel elektrooniliste valimiste tarkvara juhendit. Kaebuse kohaselt oli e-häälte lugemiseks kasutatud server uuendamata ja häälte töötlemisega seotud arvutid auditeerimata. Kaebuses juhiti tähelepanu, et 7. märtsi õhtul oli avalikustamata e-häälte korduslugemise järel riigi valimisteenistuse juhi digiallkirjastatud elektroonilise hääletamise tulemuste fail.

Riigi valimisteenistus selgitas, et server on uuendatud kõige värskemate olemasolevate turvapaigaldustega ja seadistatud 2021. aastal loodud juhendi järgi. E-valimiskasti ei hoita arvutis, vaid turvaümbrikus DVD-plaadil. Elektrooniliste häälte töötlemisel on olulised arvutisse läinud andmed ja sealt väljastatud andmed, mida saab sõltumatult kontrollida. Seepärast ei ole arvutite auditeerimine vajalik. Elektroonilise hääletamise tulemuse fail avaldati valimised.ee veebilehel 8. märtsil.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et EKRE nimel esitatud kaebust pole võimalik lugeda tähtaegselt esitatuks, kuna see laekus 10. märtsil ja vaidlustas elektroonilise hääletamise korraldamise toiminguid, mis lõppesid 4. märtsil. Vaidlustamise aeg on kolm päeva alates valimistoimingust.

Elektroonilise hääletamise digiallkirjastatud tulemuste valimised.ee veebilehel avalikustamata jätmise osas on EKRE kaebus tähtaegne. Komisjon märkis, et Riigikogu valimise seaduse järgi peab riigi valimisteenistuse juht allkirjastama elektroonilise hääletamise tulemused, kuid seal pole öeldud, kas ja millal peab need tulemused valimised.ee veebilehel avaldama.

Elektroonilise hääletamise tulemused allkirjastati 6. märtsil vaatlejate juurdesolekul pärast elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontrolli ja avalikustati veebilehel 8. märtsil. Kuna seaduserikkumist ei esine ja riigi valimisteenistuse juhi allkirjastatud elektroonilise hääletamise tulemuste avaldamine valimised.ee veebilehel ei mõjuta valimistulemust, jättis Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja nõude rahuldamata.