VIDEO ja BLOGI | Loodav võimuliit soovib pikendada koolikohustuse kuni 18. eluaastani
(108)Võimukõnelejad leppisid täna kokku, et koolikohustus tuleks pikendada 18. eluaastani.
„Teeme seda selleks, et väljakukkunud õpilaste hulka vähendada,“ selgitas Kaja Kallas (Reformierakond) tänaste kõneluste järgsel pressikonverentsil. „Hariduse puhul on ühisosa, et Eesti edu tagamisel on vaja palju haritud inimesi.“
Ta täpsustas, et muudatus puudutab neid, kes lähevad üheksandasse klassi 2024. aastal. „Nende koolikohustus jätkub põhikoolijärgselt kuni 18-aastaseks saamiseni või kutsehariduse omandamiseni,“ märkis Kallas. „Küsimus oli kohe, kas see tähendab ka täiendavaid kulusid - sisuliselt mitte. Kutsekoolides on väga palju võimekust, et kõik mahuksid ära.“
Kallase sõnul tuli täna juttu ka õpetajate puudusest. „Eesmärk on, et palk tõuseks, ent rahaasjadeni jõuame kõneluste lõpus,“ tõdes ta. „Ühtlasi nügime erasektorit, et nad tõstaksid hariduse- ja teadusvaldkondade toetamist vähemalt 2%-ni.“
Võimukõnelejad võtsid Kallase sõnul vastu ka elurikkuse strateegia, mille eesmärk on takistada elurikkuse näitajate halvenemist. „Jäätmemajandust arutasime samuti põhjalikult ning eesmärk on minna üle ringmajandusele,“ märkis ta.
Eesti 200 esimees Lauri Hussar ütles, et eestikeelsele haridusele üleminek on kõigi erakondade jaoks oluline. „Otsustasime, et käsitleme selles reformis igat kooli eraldi ehk iga kool saab oma spetsiaalse programmi ja suunised, kuidas seda kõike teha,“ rääkis Hussar.
Ajaliselt midagi tema sõnul ei muutu. „2024. aastaks üleminek on paigas. Tähtaeg jääb paika ja erandeid ei tule,“ kinnitas Hussar. „Neid koole on 50 ja mõnes koolis pole eraldi kava vaja - küsimus on selles, et me pakume abi nendele koolidele, kes ütlevad, et neil on raskused. Me ei tee mingit üldist asja, vaid vastavalt sellele, millised raskused on mingitel koolidel.“
Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets ütles, et uus võimuliit kavatseb pingutada ka selle nimel, et väikseid maakoole kinni ei pandaks.
