Ida-Virumaa valimistulemused: on ainult üks väljapääs – inimestega tuleb rääkida, mitte nimetada neid putinistideks

Sellest, et Ida-Virumaa regiooniga tuleb „tegelda“, on räägitud juba üle 30 aasta pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Erinevatel aegadel on riigi kohalolek kirdes kord nõrgenenud, kord tugevnenud (meenutame valitsuse väljasõiduistungeid Narvas, Sisekaitseakadeemia osakonna ehitamist ja Integratsioonifondi ümberkolimist piirilinna). Aga kõik need meetmed ei ole kas töötanud või on olnud ebapiisavad või on osutunud lihtsalt ebavajalikeks: seda näitasid hiljutised riigikogu valimised, kus lõviosa häältest läks Keskerakonna ridadest välja heidetud Mihhail Stalnuhhinile ja pärast valimisi vahi alla sattunud Aivo Petersonile.

Võimalik, et valitsuskoalitsiooni kuuluma hakkava erakonna Eesti 200 aseesimehe Kristina Kallase sõnul on nüüd poliitikutel silmad avanenud. Kes on süüdi selles, et Eesti kodanikud Ida-Virumaal eelistasid anda protestihääled ja regioon jäi ilma kolmest mandaadist, ning kas on olemas lootus, et riigil õnnestub tekitada mõistlik dialoog strateegiliselt tähtsa regiooni elanikega? Seda uuris venekeelne Delfi.

Kus me 30 aastat olime?