USA strateegiline reaktiivpommitaja B-52 alustas oma lendu hommikul Hispaaniast, lendas seejärel üle Biskaia lahe, Suurbritannia ja Taani. Keskpäeva paiku tiirutas lennuk Rootsi, seejärel Poola kohal, kuni võttis suuna Soome lahele. Kella 15.30 paiku sisenes B-52 Eesti õhuruumi, lendas üle Viimsi poolsaare, kuni jäi tiirutama Lääne-Virumaa kohale. Lennuk lahkus Eesti õhuruumist kella 17.20 paiku.
Õhuväe teavitusspetsialist, vanemseersant Siim Verner Teder ütles Delfile, et B-52 tänase lennu näol oli tegemist tavapärase ja planeeritud lennutegevusega, harjutamaks koostööd NATO eri riikide vahel.
Vahetult enne B-52 lahkumist tõusis Tartust õhku ka USA õhuvägede Blackhawk-tüüpi helikopter, mis suundus Lätti. Õhtul tiirutas Riia lähistel veel kaks USA Blackhawki ning ka üks Chinook-tüüpi kopter.
Lennud tulid ajal, mil pinged USA ja Venemaa vahel on kasvanud seoses Musta mere kohal eelmisel nädalal toimunud intsidendiga, kus Vene hävitajad Su-27 kukutasid alla USA luuredrooni MQ-9 Reaper. Ühtlasi väisas täna Moskvat Hiina riigipea Xi Jinping.
B-52 on USA õhuväe suurim pommitaja, mis võeti esmakordselt kasutusele juba 1955. aastal. Järjepidevate uuenduste tulemusel on lennuki praegu kasutuses olev variant varustatud moodsate mootorite, raadioelektroonika ja relvastusega.
Inglise keeles kannab see nime Stratofortress ehk eesti keeles Stratosfäärikindlus.
Lennuki relvastusesse kuuluvad nii traditsioonilised kui ka juhitavad pommid, miinid ning mitmesugused tiibraketid. Moderniseeritud B-52 varustuse hulka kuulub ka terve rida kaasaegseid elektroonilise sõjapidamise vahendeid.
B-52 suudab kanda kuni 27,5 tonni erinevat relvastust ja võib lennata helikiiruse lähedase kiirusega kuni 1047 km/h ning ilma tankimata kuni 16 000 kilomeetri kaugusele ja 15 kilomeetri kõrgusel. Pommitaja suurim kaal õhkutõusmisel on 220 tonni.
