„Ma olen valmis kandideerima,“ ütles Kõlvart ERRi vahendusel.
„Praegu see ei ole veel programmi avaldus. Loomulikult eelkõige ma seda otsust kuulutan välja erakonnakaaslastele, aga rääkida praegu, et ma veel natuke mõtlen, vaatame, mis saab, seda ma ei hakka praegu tegema,“ lausus Kõlvart.
Kõlvart märkis, et ei lähe kandideerimisega erakonda üle võtma, ja lisas, et ei pea sellist lähenemist õigeks. „Ükski erakonna liige ei saa öelda, et erakond kuulub talle,“ ütles ta.
Rääkides Keskerakonna tehtud vigadest, ütles Kõlvart, et erakonna nägu ei ole viimaste aastate jooksul olnud päris selge. „Enne eelmisi valimisi ütlesime me välja, et välistame koostöö ühe konkreetse erakonnaga, peale valimisi tekkis koalitsioon selle erakonnaga,“ tõi Kõlvart näite.
„Loomulikult valijal tekib küsimus, et mis on meie põhimõtted ja peamised eesmärgid,“ lisas Kõlvart.
Jüri Ratas: erakond on kindlasti teinud vigu
Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas eile õhtul erakonna juhatuse koosolekul, et teeb ettepaneku lisada erakorralise kongressi kokkukutsumine 15. aprillil toimuva volikogu istungi päevakorda.
Ratas nentis, et erakonna tulemus valimistel on toonud eri hinnanguid, miks seis selliseks kujunes ning milliseid muudatusi on vaja teha. Seda Keskerakonna juhatus eile ka arutas.
Ratas sõnas, et erakond on teinud kindlasti ka vigu, nendele tuleb otsa vaadata ja koos leida lahendused. Samas tuleb tema sõnul ka mõista, millises olukorras Keskerakond valimistel kolmanda tulemuse tegi. „On selge, et julgeoleku foon Venemaa agressiooni taustal oli valimistel põhiline. Keskerakond kinnitas oma sõnumites, põhimõtetes ja väärtustes selgelt Eesti ja Euroopa seisukohti ning rõhutas Ukraina abistamise olulisust ja see oli ainuõige tee,“ sõnas Ratas.
Küll aga jättis Ratase arvates kahe erakonna vastandumine Keskerakonna olukorda, kus erakonna sõnumid ei kõlanud kukepoksi kõrval piisavalt välja. Erakonna rahaline võimekus kampaaniaks oli 2-3 korda väiksem kui teistel, mis seadis samuti piirid. Ometi oli tulemuseks üks mandaat vähem kui EKRE-l ning siit on võimalik selgelt tõusta ja edasi liikuda.
„Erakorraline kongress küll raskendab riigikogu fraktsioonis ja piirkondades sisulise tööga alustamist, kuid ühiselt edasiliikumiseks on vaja selget mandaati erakonna esimehele ja juhatusele,“ lisas ta.
Keskerakonna korraline kongress oleks pidanud toimuma järgmisel aastal. Nüüd tehakse erakorraline kongress juba lähiajal. Kongressil valitakse lisaks esimehele 14-liikmeline juhatus, aukohtu esimees ja revisjonikomisjon.
