17.04.2023, 11:04
Kuhu edasi? Õppimine kõrgkoolis
FOTO: Shutterstock
Kuidas toimub kõrgkooli sisseastumine, millistel juhtudel peab õpingute eest maksma, millistel mitte? Mida tähendab akadeemiline puhkus ja kes on ekstern? Kõrgkooli sisse astudes kummitavad need küsimused ilmselt paljusid tulevasi tudengeid. Siit leiad nendele küsimustele vastused.
Sisseastumine
Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus. Sisseastumine hakkab aga pihta eriala valikust. See ongi paljudele noortele üks keerulisemaid samme kogu sisseastumisprotsessi juures. Kõrgkoolide erialavalikutega tutvudes võid märgata, et erinevates koolides õpetatakse sarnase nimetusega erialasid. Kui sa ei ole päris kindel, mida üks või teine eriala endast kujutab, siis tasub kindlasti õppekava ja -ainetega lähemalt tutvust teha. Koolide kodulehtedelt leiad kõikide õppekavade kirjeldused koos õpetatavate ainete ja õpiväljunditega. Just sellest peakski lõpliku otsuse tegemisel lähtuma, mitte ainult eriala nimetusest.
Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus.
Sisseastumisavalduse võid esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui soovid, kuid ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida vaid kahele erialale. See tähendab, et saad kandideerida näiteks nii maaülikooli, TalTechi kui ka Tartu ülikooli, kuid igas koolis saad välja valida maksimaalselt kaks eriala. Kui erialad valitud, tuleb kõrgkoolile esitada vajaminevad dokumendid, mida saab teha sisseastumise infosüsteemis SAIS (www.sais.ee).
Pärast paberite esitamist järgnevad sisseastumiskatsed. Täpsed sisseastumistingimused on iga kooli enda otsustada ja need leiab kooli kodulehelt. Osale õppekavadele kandideerimiseks tuleb sooritada sisseastumiseksam, kuid mõnel õppekaval on üheks vastuvõtutingimuseks gümnaasiumi lõputunnistuse keskmine hinne. Üldjuhul kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendi, mille ületajad arvatakse üliõpilaste nimekirja. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Mitmele õppekavale kandideerides on oluline jälgida, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks.
Õppekoormus
Pärast immatrikuleerimist, st arvamist kõrgkooli nimekirja, saad värske üliõpilasena valida, kas tahad õppida täis- või osakoormusel. Siinkohal tuleb aga ära märkida, et on ka õppekavasid, kus pakutakse üksnes osa- või täiskoormusega õpet.
Sisseastumisavalduse võid esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui soovid, kuid ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida vaid kahele erialale.
Täiskoormusega õppimine tähendab, et igal õppeaastal tuleb õppekava arvestuslikust mahust täita vähemalt 75% (22,5 EAP-d semestri kohta), osakoormuse puhul jääb õppemaht 50–75% vahele (15–22,5 EAP-d semestri kohta). Nominaalajaga (määratud õppeaeg õppeaastates) lõpetamiseks peab igal semestril läbima oma õppekava aineid 30 ainepunkti mahus.
Osakoormus sobib tudengitele, kes teavad juba ette, et nad ei suuda mingil põhjusel täita täiskoormusel õppimisel nõutud mahtu. Näiteks kooliskäimine pere või töö kõrvalt. Õppekoormuse arvutamise alus on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides (EAP). Ühele EAP-Ie vastab 26 akadeemilist tundi üliõpilase tööd, sh loengud, seminarid, praktikumid ja iseseisev töö. Kohustuslik läbitavate ainepunktide hulk on ära toodud õppekavas, mis on õpingute alusdokument. Osakoormuse puhul peab aga arvestama sellega, et üldjuhul on osakoormusega õppimine tasuline.
Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, st arvatakse õpilaste nimekirjast välja, kuid neil on võimalik aineid läbida eksternina.
Õppevormid
Kõrgkoolid kasutavad erinevate õppevormide nimetusi erinevas tähenduses. Päevane õpe, statsionaarõpe, kaugõpe, tsükliõpe, õhtune õpe, avatud ülikool ja avatud tasemeõpe võivad ühes kõrgkoolis tähendada üht, teises aga hoopis teisi võimalusi õppekava läbimiseks.
Kui näiteks ühes ülikoolis mõistetakse avatud ülikooli all õppevormi, mis eeldab suures osas üliõpilaste iseseisvat tööd ja õpe toimub 1–2 korda kuus 3–4-päevaste õppesessioonidena, siis teises ülikoolis nimetatakse sarnases vormis õpet kaugõppeks ning avatud ülikooli näol on tegemist võimalusega läbida õppeaineid eksternina. Õppevormist hoolimata peab üliõpilasel üldjuhul olema võimalus õppekava läbida täis- või osakoormusel.
Tasuta või tasuline õpe?
Tasuta saab õppida üliõpilane, kes õpib eestikeelsel õppekaval, on alustanud õpinguid täiskoormusega õppes ja täidab iga semestri lõpuks kumulatiivselt nõutud mahus õppekava.
Tasu võib kõrgkool küsida üliõpilaselt, kes õpib osakoormusega, õpib võõrkeelsel õppekaval või on kahe aasta jooksul välja arvatud ja uuesti vastu võetud samale õppekavale. Kool võib tasu küsida ka neilt tudengitelt, kes on varasemalt juba vähemalt poole õppekava nominaalkestusest tasuta õppinud ja kelle eelmiste õpingute algusest on möödunud vähem aega kui õppekava kolmekordne nominaalkestus. Eraldi õpetena käsitletakse rakenduskõrgharidusõpet, bakalaureuseõpet, magistriõpet ja doktoriõpet.
Rakenduskõrgharidusõppe eesmärk on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine, bakalaureuseõppe eesmärk aga üldhariduslike teadmiste süvendamine, eriala alusteadmiste ja -oskuste omandamine õpingute jätkamiseks magistriastmes ning tööle asumiseks.
Õppimine eksternina
Kui on soov täita õppekava alla 50% semestris, siis on võimalik seda teha eksternina. Ekstern ei osale korralises õppetöös, tal puuduvad üliõpilase õigused ja kohustused, kuid ta saab siiski sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit. Seega võib ekstern osaleda õppetöös, kuid tal puuduvad üliõpilase õigused ja kohustused. Ekstern maksab õppemaksu.
Akadeemiline puhkus ja õppepuhkus
Akadeemiline puhkus on mõeldud üliõpilastele, kes soovivad oma kõrgkooliõpingud ajutiselt katkestada. Akadeemilist puhkust saab taotleda järgmistel asjaoludel: tervislikel põhjustel, kaitseväeteenistusse asumisel, seoses lapsehoolduspuhkusega või omal soovil / muudel põhjustel. Akadeemilisel puhkusel olles ei saa taotleda õppelaenu, samuti ei maksta sel ajal õppetoetusi ning ei kehti ravikindlustus (v.a tervislikud põhjused, lapsehooldus, kaitsevägi). Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmisele kursusele ja õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi. Samaaegselt koolis ja tööl käies on võimalik võtta ka õppepuhkust. Õppepuhkust saab võtta kuni 30 kalendripäeva aastas.
Allikas: hm.ee, teeviit.ee
Mis on teie kõige populaarsemad erialad?
Kõige rohkem tudengeid on meil maaehituse, tehnika ja tehnoloogia ning veterinaarmeditsiini õppekaval.
Miks on teie juures hea õppida on?
Eesti Maaülikool on kompaktne ja roheline ülikoolilinnak, kus kõik vajalik asub üheskoos - elupinnad, õppehooned ja sportimisvõimalused. Taoline looduslähedane keskkond asub kesklinnast vaid mõne sammu kaugusel.
Kust leida lisainfot?
Lisainfot kooli ja õppimisvõimaluste kohta leiab meie kodulehelt emu.ee ning igapäevategevusi näeb meie sotsiaalmeedia kanalites.
Mis on teie kõige populaarsemad erialad?
TalTechi majandusteaduskonna kõige populaarsem bakalaureuseõppekava on ärindus, mis annab laiapõhjalised teadmised ettevõtlusest ja juhtimisest, logistikast, majandusarvestusest, ärirahandusest ja turundusest.
Miks on teie juures hea õppida on?
TalTechi majandusteaduskond on nagu väike New York ─ 20% üliõpilaskonnast on välisüliõpilased enam kui 60st riigist, lisaks paarsada vahetusüliõpilast. Rahvusvahelise hariduse omandamiseks ei pea sugugi minema välismaale õppima.
Kust leida lisainfot?
TalTechi majandusteaduskonna bakalaureuseõppekavadega on võimalik tutvuda siin: taltech.ee/majandus/bakalaureuseprogrammid
Mis on teie kõige populaarsemad erialad?
Viimastel aastatel on Tartu Ülikoolis kõige enam avaldusi esitatud päevaõppes informaatika, õigusteaduse, arstiteaduse, psühholoogia ja füsioteraapia erialale ning sessioonõppes koolieelse lasteasutuse õpetaja ning eripedagoogika ja logopeedia erialale. Sisseastujatel soovitame oma erialavalikul mitte mõelda sellele, kui palju kandidaate on huvipakkuval erialal. Hinnata tuleb enda soovi eriala õppida ja töötada juba varakult selle nimel, et riigieksamid ja sisseastumiseksamid õnnestuksid.
Miks on teie juures hea õppida on?
Oleme ainus Baltimaade ülikool maailma parimate ülikoolide 1% hulgas. Tartu Ülikool on Eesti juhtiv teadusülikool ja maailma ainus eestikeelne klassikaline ülikool, kus tehakse teadustööd humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Tänu sellele on ka meie erialade valik väga lai.
Kust leida lisainfot?
Parima ülevaate saab meie veebilehelt ut.ee/sisseastumine.
