VIDEO | Piret Hartman: ERR-i nõukogus on poliitikute osakaal liiga suur, seda tuleb vähendada

Koalitsioonikõnelustel teatasid erakondade esindajad, et kavatsevad muuta rahvusringhäälingu seadust – plaanis on tuua nõukogusse rohkem eksperte ning muuta rahastamine sõltumatumaks poliitikast.

Kultuuriminister Piret Hartman ütles, et nõukogu vajab tasakaalustamist. „Praegu on seal poliitikute osakaal oluliselt suurem kui ekspertide osakaal. Teine, millest on pikalt räägitud, on ERR-i rahastamine. Täna on see seotud selliste poliitiliste kokkulepetega ja me tahaksime leida sellise lahenduse, et rahastamine on pigem sõltumatu poliitilistest kokkulepetest, vaid on seotud mingite muude võimalustega,“ ütles Hartman ja lisas, et võimaluste osas kokkuleppeid ei tehtud. „Üks teema, mida arutasime veel – täna on ERR-il mitmeid teenuseid, mis pole seaduses ära kirjeldatud, et ka kõik need uued platvormid peaksime seaduses ära kirjeldama.“

Hartman ütles, et ei soovi spekuleerida, kes võiksid need eksperdid olla. „Küll aga rääkisime sellest, kes võiks neid nimetada – kas riigikogu või erinevad organisatsioonid, aga siin see arutelu kindlasti jätkub selles küsimuses,“ rääkis ta.

ERR-iga seotud rahaprobleemid on ka varem esile tulnud, kui Tallinna linn maksis kinni Eesti Laulu vaheklipid, mis rääkisid Tallinna Rohepealinna projektist. Hartman ütles, et sellel aastal ERR-i rahastus kasvab ja palgad samuti, kuid kõige olulisem on tagada rahastuse stabiilsus. „Tulevikus on jah küsimus, kuidas tagada selline rahastus, mis ERR-i eesmärgid ja põhifunktsioonid aitab ära rahastada. Kuidas see täpsemalt toimub, eks see arutelu seisab ees ja siinkohal tuleb kindlasti kaasata ka selle valdkonna eksperte,“ rääkis ta.

Hartman ütles, et koalitsioonikõnelustel oli päeva kõige pikem arutelu seotud loomeinimeste tasustamise ja sotsiaalsete garantiidega ning lahenduste osas kokkuleppele ei jõutud. „Neid lahendusi on väga erinevaid, sotsiaaldemokraadid on välja pakkunud, et üks meetmeteks oleks ravikindlustus kõigile, aga selles osas ühist kokkulepet pole. Pigem peame vaatama kitsamate sihtrühmade kaupa, kuidas me selle ära lahendame,“ ütles ta ja lisas, et kokkulepe võidakse saada palkade summeerimise küsimuses.

Kas kitsamate sihtrühmade kaupa vaatamine tähendab, et tulevad kriteeriumid, kes saab tagatisi ja kindlustust ning mille alusel? „Kõik, kes nimetavad ennast loovisikuks, ei hakka saama toetusi. Siin on ikkagi vastavad kriteeriumid, mille alusel on võimalik õiglast tasu maksta ja sotsiaalset garantiid luua,“ sõnas Hartman.