FOTOD | 74 aastat märtsiküüditamisest. Kallas: mäletamisega saame kindlustada, et sellised kuriteod saaks alati karistatud

Täna möödub 74 aastat Balti rahvaste massiküüditamisest. Nõukogude võim küüditas üle 20 000 süütu Eesti inimese Venemaa kaugetesse asumispaikadesse, kõigist Balti riikidest kokku 95 000 inimest.

„1949. aasta 25. märtsi hommikuses ööpimeduses kell 4 kisti oma kodudest, oma vooditest välja rohkem kui 20 000 Eesti inimest. Küüditamine on aegumatu kuritegu, mida me ei unusta,“ sõnas peaminister Kaja Kallas. „See on kuritegu, mille mälestust me jagame maailmaga. Sest see kurjus elab Venemaas edasi ja jätkub praegu Ukrainas.“

„Mäletamisega ja kogemuse jagamisega saame avada maailma silmi ja kindlustada, et sellised kuriteod saaks alati karistatud ning et ühel päeval neid loodetavasti enam ei toimuks,“ lisas peaminister. „Mälestame kõiki neid, kes kaotasid küüditamisel oma elu, ja oleme tänulikud nende eest, kes tulid tagasi.“

„Märtsiküüditamise ohvreid mälestades tuleb täna kahjuks tõdeda, et Venemaa ei ole muutunud ning tahab jätkuvalt oma naaberrahvaid hävitada. Samas on Euroopa oma minevikust õppinud ja seisab koos NATO liitlastega ühtsena Ukraina kaitsel. Seekord tuleb agressor kindlasti vastutusele võtta, sest karistamatus viib vaid uute kuritegudeni. Ka märtsiküüditamise ohvrite mälestus nõuab meilt seda,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg ning lisas: „Rõõm on tõdeda, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on juba astunud esimesed sammud Venemaa juhtkonna vastutusele võtmiseks, kuid pikk tee on kahtlemata alles ees.“

Kell 16 alanud tseremoonial Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaali juures esinesid sõnavõttudega riigikogu esimees Jüri Ratas, peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Lea Danilson-Järg, diplomaatilise korpuse vanem Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. Mälestuspalvuse pidas Tallinna praost Jaak Aus.

Terve päeva vältel oli Vabaduse väljakul avatud installatsioon endise Nõukogude Liidu piiri ja raudteeharudega, mis viisid küüditatuid Siberi laagritesse ja väljasaatmiskohtadesse. Installatsioonile on sellel aastal lisatud kollase ja sinisega uued rajad kohtadesse Venemaal, kuhu Ukraina inimesi on küüditatud.

Eesti Mälu Instituudi algatusel värvus 25. märtsi õhtul traditsiooniliselt Patarei vangla merepoolne külg küüditatute mälestuseks valgusinstallatsioonina punaseks.