2019. aastal investeerimisega alustanud Miljonineiu tunneb oma töö ja otsuste häid vilju juba täna ning jõuab soovitud eesmärkidele iga päevaga lähemale. Õpetamist mitmekülgselt armastav hakkaja naine soovib samasugust edu ka tänastele koolinoortele, ärgitades neid ennast nii klassiruumis kui ka sotsiaalmeedia kaudu igakülgselt harima.

Sul on mitmeid tiitleid: investor, õpetaja, ettevõtja, rahatarkuse jagaja, kindlasti ka influencer ehk mõjuisik. Kellena end ise eelkõige määratled?

Ma vist ei ole ennast ise kunagi influencer'iks pidanud, seda ütlevad pigem teised (naerab). Tutvustan end eelkõige rahatarkuse jagajana, sest tunnen, et see on kõige olulisem osa minu elust ja eesmärkidest. Kuigi töötan hetkel meediaagentuuris täiskohaga meediaplaneerijana, ütlen ikkagi inimestega tutvudes, et olen rahatarkuse jagaja. Olen lõpetanud Tartu ülikooli majandusteaduse eriala cum laude. Õpingute käigus spetsialiseerusin rahandusele ja arvestusele.

Kuidas sa investeerimiseni jõudsid?

Omandasin teadmisi tasa ja targu. Lugesin erinevaid raamatuid ning käisin Kristi Saare ja Jaak Roosaare koolitustel, mis andsidki viimase tõuke asjaga tegelema hakata. Alustasin LHV Kasvukonto kaudu, investeerisin 100 eurot ning hakkasin iga kuu juurde panema. Mida rohkem teadmisi kogunes, seda suuremaks muutusid ka summad. Olen investeerimisega tegelenud alates 2019. aastast.

Investeerimisega alustades oli soov ennast igakülgselt üles töötada. Miljonineiu formaadis olen inimesi harinud kaks aastat. See sai alguse tänu sellele, et minu poole pöördus Dividend Investor Märten Kress, kes soovitas hakata noortele rahatarkust jagama. Oluline verstapost oli minu jaoks selle aasta jaanuar, kui lõin Miljonineiu Investeerimiskooli, kus hetkel õpib esimene lend, ning kindlasti on mu eesmärk võtta järjest uusi lende ja koolitada ka edasijõudnuid.

Miljonineiu

Millest sinu tavaline päev koosneb?

Argipäevadel töötan meediaagentuuris täiskohaga meediaplaneerijana. Kuna elan Kadrinas ja käin rongiga Tallinnas tööl, sisustan rongisõidud enda Instagrami-kontole sisu tootmise, Miljonineiu Investeerimiskooli koolituste ettevalmistamise või raamatute lugemisega. Selle peale kulub päevas umbes kaks tundi. Matemaatika eratunnid, mida annan gümnasistidele, võtavad umbes üks või kaks tundi päevas. Käin ka trennis, mis võtab poolteist tundi päevas. Seega on minu argipäevad tihedalt sisustatud ning puhkamiseks leian aega nädalavahetustel.

Investeerimisega alustades oli soov ennast igakülgselt üles töötada.

Milline sa noore koolitüdrukuna olid? Millised olid plaanid ja unistused?

Väikese tüdrukuna mul rohkem eesmärke ei olnud peale selle, et tahtsin teisest kuni seitsmenda klassini õpetajaks saada. Uskusin kindlalt, et minust saab tulevikus just matemaatikaõpetaja. Mingil hetkel need mõtted kadusid ja hakkasin kahtlema, kuid sellest hoolimata olen olnud ja olen ka siiani õpetaja – varasemalt Noored Kooli arenguprogrammi raames ning ka täna gümnaasiumiõpilastele eratunde andes.

Muid kindlaid eesmärke mul noorena ei olnud, ma lihtsalt teadsin, et tahan tegeleda õpetamisega ning elada samal ajal head elu. Olin vaikne koolitüdruk, kes hoidis omaette. Tähelepanu mulle väga ei meeldinud, prioriteet oli õppimine. Kui teised väljas mängisid, siis mina olin see, kes õppis. Nüüd ma enam tähelepanu ei pelga, kuna see on ajapikku minuni tulnud. Enam pole mingi probleem n-ö möödaminnes Instagrami jaoks videoid filmida või saja inimese ees lavale astuda.

Kas matemaatika meeldis sisulises mõttes või tundus niisama lihtne ja arusaadav?

Mulle konkreetselt meeldiski ülesandeid lahendada, sest need olid minu jaoks põnevad. Sama lugu lisaülesannetega – mulle meeldis end proovile panna. Minu arvates on matemaatika väga oluline aine ka sisulises mõttes, sest arendab loogilist mõtlemist.

Miljonineiu

Millised soovitused annaksid neile noortele, kes seovad oma tuleviku õpetamisega?

Peab olema nõudlik, aga sõbralik. Lähtusin sellest ka ise ja minu õpilased arvestasid sellega. Nad teadsid, et mul on kindlad nõuded ja kokkulepped. Kokkulepete sõlmimine on tohutult oluline osa õpetajatööst. See teeb õpilastele selgeks, kuidas tunnis õppimine toimub. Ma olin õpilaste sõber, ma kuulasin neid ja tänu sellele olid nad tublid ja eeskujulikud. Mul ei olnud kunagi probleeme klassi ees olemisega ega sellega, et õpilased ei taha minu tundi tulla.

Samuti peaksid just noored õpetajad võtma rahulikult ja oskama teha koostööd teiste õpetajatega. Kõike ei peagi suutma alguses üksi valmis teha. Küsi ja sind aidatakse.

Raamatute lugemine on oluline. Kes raamatuid mingil põhjusel väga ei armasta, neile soovitan podcast'e kuulata.

Mille järgi peaksid noored endale eriala valima?

Ideaalis võiksid tegeleda sellega, mis sulle tõeliselt meeldib, ning samal ajal teenida sellega ka head sissetulekut. Number üks on ikkagi õppida seda, mis endale meeldib. Siin ei tohiks kindlasti kuulata oma vanemate soove või sõprade soovitusi, sest nemad ei ela ju lõppkokkuvõttes sinu elu. Jälgima pead enda südant. Kui oled enda jaoks sobiva eriala välja valinud, tuleb vaadata edasi, kuidas selle abil endale sobiv elustiil ja edu saavutada. Millist elu sa tulevikus elada tahad ning kas õpingud toetavad seda?

Kirjelda palun veidi täpsemalt oma sotsiaalmeedia telgitagust, kuidas rahatarkuseteemalise sisu tootmine ja materjalide ettevalmistamine käib.

Eks see varieerub päeviti ja nädalati. Üks olulisemaid osasid on Instagrami story'de tegemine, kus jagan erinevaid rahatarkuse ja investeerimise nippe ning samas ka oma igapäevaelu. Sõltuvalt muudest kohustustest ma päris iga päev story'des aktiivne olla ei jõua. Teine oluline osa on postitused, kus jagan juba konkreetsemalt investeerimisega seotud praktilisi nõuandeid ja mõisteid, kasvõi selle kohta, kuidas tuludeklaratsiooni teha. Story'de ja postituste ettevalmistamine võtab mul endiselt päris kaua aega, sest tahan, et pakutav sisu oleks kvaliteetne.

Samuti teen koostööd erinevate ettevõtetega. See tähendab enamasti story'de loomist – pühendan sellele umbes 1–2 päeva, tutvustan jälgijatele ettevõtte tegevust ning räägin oma vaatepunktist, miks olen otsustanud ise toodet/teenust kasutada.

Lisaks eelnevale on ka nende inimestega suhtlemist, kes mulle Instagramis kirjutavad. See on väga tore, sest minu eesmärk ongi inimeste harimine. Hetkel ei ole veel Instagramis tegutsemine ja rahatarkuse jagamine täiskohaga töö, aga liigun selles suunas. Minu kirg on investeerimine ja rahatarkuse jagamine ning ma tahan sellest kujundada enda töökoha.

Miljonineiu

Mida võiksid põhikooli- ja keskkooliõpilased kohe täna tegema hakata, et juba lähitulevikus oma rahalisi väljavaateid parandada?

Väga oluline on minu arvates ümbritseda ennast rahatarkade inimestega või üleüldiselt keskkonnaga, kus rahatarkus on pidevalt kõneaineks. Kui me räägime soovist saavutada finantsvabadus ning elada head elu, siis tulebki ennast kohe nende inimestega ühel või teisel moel ümbritseda, näiteks hakata Instagramis ja Youtube’is erinevaid kanaleid jälgima. Võimalusi on väga palju.

Samuti on oluline raamatute lugemine. Kes raamatuid mingil põhjusel väga ei armasta, neile soovitan podcast'e kuulata. Mõlemad on teadmiste omandamiseks väga olulised. Isegi kui raamatud ei meeldi, võiks luua harjumuse lugeda iga päev kasvõi kümme lehekülge – nii saabki ühe kuuga 300-leheküljelise raamatu loetud.

Ma leian, et ülikool on väga oluline. Sain sealt nii palju uusi tutvusi ja ka teadmisi, mis mind edasi suunasid.

Mis võiks sinu arvates Eesti haridussüsteemis teistmoodi olla?

Esimene murekoht on see, et me õpime asju pähe, kuid ei õpi nendest aru saama. Näen ka ise õpetaja rollis olles, kuidas asju õpitakse konkreetselt pähe ilma asja tuuma sisuliselt mõistmata. Kuna meie ainekavad on nii tihedalt täis topitud, ei olegi õpetajatel aega rahulikult õpetada ehk lasta õpilastel ise seoseid luua, kuidas mingi valem tekib ja miks just nii.

Teiseks pööratakse liiga vähe tähelepanu nendele õpilastele, kelle õpitulemused ei ole just kõige paremad, kuid kes teevad milleski suuri edusamme. Ka nemad tahavad kiitust ning ma olen õpetajana ka ise märganud, kuidas kiitus mõjutab. Imed sünnivad tänu sellele, et sa ütled õpilasele paar head sõna ja leiad need kohad, milles ta on arenenud.

Mõni raamatusoovitus?

Häid raamatuid on tõesti väga palju. Kindlasti soovitaksin raamatuid „Rahaedu põhimõtted“ ja „Investeerimisedu põhimõtted“, samuti soovitan kuulata „Rahareede“ podcast'i.

Millised on tulevikuplaanid? Ütlesid 2022. aastal, et loodad viie aasta pärast töötada ainult siis, kui ise soovid?

Tegelikult saan ma seda mingil määral juba täna öelda. Minu eesmärgid on suured ning viie aasta pärast ma tõesti tahan olla juba sellises finantsilises olukorras, kus ma saan otsustada, millal puhkan ja millal teen tööd. Ma arvan, et isegi siis, kui olen finantsvaba, ei lõpeta ma töötamist, sest armastan seda, mida teen. Tulevikus soovin võtta järjest rohkem aega puhkamiseks, reisimiseks ja just nende asjadega tegelemiseks, mis kõige rohkem silma särama panevad. Plaanin jooksvalt Miljonineiu Investeerimiskooli edasi arendada, et võimalikult paljud noored õpiksid varakult investeerimist ja paneksid raha enda jaoks tööle.

Kui vaatad kolmele aastale tagasi, siis kas arvad, et sinu töö on juba ära tasunud?

Olen tõesti väga rahul ning saan juba praegu lubada endale elu, millest olen unistanud, näiteks käia reisimas. Kuigi ma otsin hetkel odavaid lennupileteid ja teen n-ö säästureise, olen siiski oma eesmärkide saavutamisele lähedal ning näen juba praegu häid tulemusi.

Miljonineiu

Milliseid investeerimisega seotud valearusaamu oled kohanud?

Nii see, et väikeste summadega pole mõtet investeerida, kui ka see, et investeerimine on ainult rikastele. Arvatakse, et investeerimiseks peadki juba rikas olema, mitte et investeeritakse selleks, et rikkaks saada.

Kindlasti ka see, et ollakse liiga noor, et sellega tegeleda. Arvatakse, et noorena võiks pigem hetkes õnnelik olla, mitte investeerima hakata. Kuid hetkes võib õnnelik olla ka siis, kui sa säästad ja investeerid, aga selle peale ei osata alati mõelda.

Lisaks arvatakse, et investeerimine on väga keeruline ja raske. Tegelikult ei ole. Kui sa valid endale välja mingisuguse investeerimisfondi, kuhu tahad raha paigutada, teed püsimakse, paned iga kuu 100 eurot, on väga lihtne investeerida. Alguses teed kergema analüüsi ära ja hiljem lihtsalt lisad raha juurde.

Peab olema nõudlik, aga sõbralik. Lähtusin sellest ka ise ja minu õpilased arvestasid sellega.

Kui palju puutud inimesi rahateemadel harides kokku suhtumisega „Ahh, mis nüüd mina enam hakkan“?

Väga palju on sellist suhtumist, eriti just natuke vanemate inimeste seas, kellega ma olen rääkinud. Mõeldakse, et mis mina, niikuinii hilja, ma ei jõua isegi lastelastele raha koguda.

Milline on keskmine teismeline ja noor täiskasvanu? Kas ta pigem huvitub investeerimisest või soovib niisama mugavalt ära elada?

Mulle tundub, et kuigi noortel on palju eesmärke, pole neil alati piisavaid teadmisi ja tegevusplaani, kuidas eesmärke saavutada. Tihti soovitakse pigem normaalselt ära elada ehk kogu raha, mis sisse tuleb, kulutataksegi ära. Paljud suhtuvad investeerimisse skeptiliselt ja mõtlevad, kas see raha mul pärast tulevikus üldse olemas on. Samas on tore näha, et rahatarkuse jagajad teevad aktiivselt tööd, ning noored mõistavad üha rohkem, kui oluline on enda finantsilise olukorra üle vastutust võtta.

Aga kuidas siis tavaline inimene võiks investeerimisega alustada?

Ma arvan, et kui oled palgatööline, siis esimene koht, kuhu vaadata, võiks olla kolmas pensionisammas. Miks see on hea? Sest sinna raha paigutades on võimalik saada 20% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt. Muidugi on seal väikesed piirangud, aga siiski on see väga lihtne viis oma raha paigutada. Saad kolmanda pensionisamba fondi välja valida ja hakkad iga kuu püsimaksega sinna raha kandma, see ongi juba investeerimine.

Võib-olla teine asi, kuhu just noored võiksid vaadata, on pankade pakutavad lahendused. Kas LHV Kasvukonto või Swedbank Robur, kuhu on täpselt samamoodi võimalik püsimaksega investeerida. Saad iga kuu kasvõi 20 eurot investeerida. Alguses tuleb fondivalik teha ja hiljem püsimaksega investeerida. Ja kui sa tahad sealt edasi liikuda, siis võid vaadata üksikaktsiate ning teiste varaklasside poole, nagu võlakirjad või kinnisvara.

Omandasin teadmisi tasa ja targu. Lugesin erinevaid raamatuid ning käisin Kristi Saare ja Jaak Roosaare koolitustel

Mida sa ülikoolis ise kõige rohkem õppisid? Kui suurt rolli sellele omistad?

Ma leian, et ülikool on väga oluline. Sain sealt nii palju uusi tutvusi ja ka teadmisi, mis mind edasi suunasid. Arvan, et ma poleks täna siin, kui ma poleks õppinud ülikoolis majandust ning spetsialiseerunud rahandusele ja arvestusele. Ilma selleta ei investeeriks ma praegu nii teadlikult. Töökohtadele kandideerides on inimestele silma jäänud märge cum laude. Tihti öeldakse küll, et keegi ei vaata diplomit, aga minu kogemus on teine. Tööandjad, kellega mina olen kokku puutunud, on öelnud, et see näitab inimese enesedistsipliini, järjepidevust ning võimet endale võetud kohustustega hakkama saada.

Teisalt olen ma ka iseseisvalt palju juurde õppinud. Kasvõi kogu see turundus, mida Instagramis teen. Samuti aktsiate ja fondide analüüsimine – see on kõik tulnud sellest, mida ma olen ise õppinud ja lugenud. Ülikooliharidus ja ise õppimine tuleb kokku panna, tänapäeval on oluline elukestev õpe. Ma arvan, et ülikool annab nii palju eeliseid ja tutvusi edasiliikumiseks ning alati saab võtta vabaaineid ja kõrvaleriala, mis huvitab. Mina soovitaksin kindlasti ülikooli õppima minna, kui tead, mida õppida soovid.

Kuidas noorena hästi säästa ja teenida?

Neid nippe on väga palju ja erinevaid. Kõige lihtsam on õpetada midagi, mida sa oskad. Näiteks panna kuulutus Mentornauti või mõnda Facebooki gruppi üles. Väga populaarsed võimalused on ka lapsehoidmine või koera jalutamine. Samuti tööampsud Goworkabitis ja teistes sarnastes portaalides. Soovitan igaühel panna paberile kirja kümme asja, mida soovitakse ja suudetakse raha teenimiseks teha, ning valida sealt välja üks, millega kasvõi homme lisatulu teenida.

Mina käisin noorena aknaid pesemas, lilli istutamas, olin maasikamüüja, käisin malevas ning panin Võsu poes kaupa välja – kõik lihtsalt selleks, et raha koguda ja säästa.

Ka raha säästmiseks on palju häid nippe. Kõige olulisem on ostu tehes läbi mõelda, kas sul on seda toodet/teenust ka päriselt vaja või on tegu emotsiooniostuga. Ma olen mitu asja jätnud nii ostmata, et olen kassajärjekorras maksma hakates ümber mõelnud. Konkreetseid säästunippe on väga palju. Mina ostan näiteks enamiku oma riietest ainult allahindluste ajal. Toitu ostes mõtlen oma menüü alati läbi ja lähen poodi nimekirjaga, et ma ei teeks emotsioonioste. Samuti lähen poodi alati täis kõhuga ning otsin häid pakkumisi.

Üldiselt on aktiivsete tulude suurendamine parem kui säästmine, sest ega lõputult ei suuda sente lugeda. Raha rohkem teenida on lihtsam kui kõiki kulutusi tohutult piirata.

Jaga
Kommentaarid