Siseminister algatas eripensionite uurimiseks järelevalve nii PPA-s kui ka kapos

Elmar Vaheri ja Eerik Heldna ümber tiirlev kelmusekahtlus ajendas siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) algatama teenistuslikku järelevalvet lisaks PPA-le ka kaitsepolitseiametis.

„Olen otsuse teinud: algatasin nii PPA-s kui ka kapos teenistusliku järelevalve – vaatame personalitoimingutega seotud küsimusi. Need on kaks asutust siseministeeriumi valitsemisalas, mida puudutab eripensionite süsteem, misläbi on põhjust mõlema asutuse tegevust vaadata ning nende sündmuste raames veenduda, et kõik on korras,“ märkis Läänemets Delfile.

Ta rõhutas, et algatas järelevalve kõnealustes ametkondades omaenese initsiatiivil.

„Pole infot, ühtegi kaebust, ühtegi vihjet, et midagi oleks korrast ära. See on tehtud seepärast, et veenduda, et rohkem juhtumeid poleks,“ sõnas ta. „See on ministri algatus ja ministri otsus – minule on pandud vastutus seda valdkonda juhtida ja selle eest vastutada.“

Läänemets märkis, et eripensioniga valdkondi leiab ka muude ministeeriumide alt. Näiteks saaks vaadata kaitseministeeriumi valitsemisalasse.

Kas Vaheri ja Heldna kelmusekahtluse taustal tuleks igas valdkonnas eripensionid ette võtta?

„Mina siseministrina neid otsuseid teha ei saa, seda saavad ikka teised ministrid hinnata,“ märkis Läänemets. „Igas ministeeriumis, kus eripensioniga kokku puututakse, on see kindlasti läbi arutatud. Ma ei usu, et keegi oleks kergekäeliselt suhtunud, kui prokuratuur sellise kahtlustuse esitas.“

Kuidas siis mujal toimitakse? Näiteks Läänemetsa viidatud kaitseministeeriumis?

Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) märkis, et kuigi ministeeriumi osakondade ja sellele alluvate asutuste juhtidega on kohtutud, pole tema seni näinud põhjust oma valdkonnas säärast uurimist ette võtta.

„Praegu järelevalvemenetlusest pole küll rääkinud,“ sõnas ta Delfile.

Kahtlusega seotud viis inimest

Kapo ametnikud esitasid 21. märtsil maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale kelmuse kahtlustuse ning politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse.

Kahtlustuse järgi vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal päeval tähtajaliselt üle kaitseväe struktuuriüksusesse, kus ta tegelikult töötas juba aasta aega.

Kahtlustuse järgi esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus sotsiaalkindlustusametile pensioniavalduse, millega taotles eluaegset väljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale näiliselt loodud politseiteenistuse staaži ligi kahe aasta vältel. Selleta ei oleks Eerik Heldna saanud täis nõutavat 25-aastast politseiametniku staaži ja tal ei oleks olnud õigust eluaegsele väljateenitud aastate pensionile.

Väidetavasti on fiktiivse lepinguga seotud veel kolm inimest: keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, politsei sisekontrollibüroo juht Priit Pärkna ja keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo juht Toomas Lõhmus.