Hea haridus viib unistused täide

Maaülikooli õppekavad võivad ühele sobida ja teisele mitte, kuid üks on kindel: kes jõuab lõputunnistuseni, sel vastutusrikastest töökohtadest reeglina puudust ei ole ning ülikooli ajal leitud sõbrad ja sidemed toetavad teda kogu ülejäänud elu.

Märtsi lõpp tõi maaülikoolile väga hea uudise. Maailma üks mainekamaid ülikoolide edetabeleid koostavaid agentuure Quacquarelli Simonds (QS) asetas maaülikooli 37. kohale tema kahes peamises vastutusvaldkonnas – põllumajanduses ja metsanduses. See on koht, milleni ükski teine Eesti ülikool pole kunagi küündinud.

Mõistagi ei teki sellised tulemused edetabelitesse iseenesest. See koht väljendab kõrgetasemelist õppe- ja teadustööd, väga head rahvusvahelist akadeemilist mainet ning ohtralt koostöösidemeid. Maaülikool on järjepidevalt töötanud selle nimel, et muutuda üha paremaks, ning see töö on toonud tulemusi. Mullu saadud rahvusvaheline täisakrediteering on vaid üks tõestusi tehtud töö kvaliteedist. Üha suurenev välistudengite ja välisõppejõudude arv näitab, et ülikool on tõestanud oma kõrget taset.

Roheline mõtteviis

Maaülikool mõtleb roheliselt. Siin on keskkonnasäästlikkust rõhutavad õppekavad, lisaks metsa ja maa hoidmisele ning vee puhastamisele uurivad teadlased näiteks seda, kuidas toota toitu jäätmevabalt.

Tõsi on see, et maaülikool ei paku gümnaasiumilõpetajaile edasiõppimiseks niivõrd üldteoreetilisi õppekavasid, mille kohta öeldakse mõnikord ka „lapsepõlve pikendamine“. Maaülikoolis tuleb aega viitmata n-ö härjal sarvist haarata, sest õpetatavad alad on ühiskonnas väga vajalikud ja üliõpilased suunatakse kohe praktilise õppe juurde.

Nimetagem kasvõi veterinaariat, millest maaülikool on saanud alguse. Ülikooli alguseks loetakse veterinaariakooli asutamist Tartusse 175 aastat tagasi ning aasta vältel on sel puhul toimumas mitmeid asjakohaseid pidulikke üritusi. Loomaarstiteadus ise on aga raske ning pühendumist nõudev. Kõik loomad on ju teadupärast erinevad.

Veterinaarmeditsiini kõrval on maaülikoolist kasvanud aastate jooksul välja midagi hoopis enamat. See on ülikool, kus uuritakse bio-, rohe- ja ringmajandust ehk kõike seda, kuidas suhtuda lugupidavalt loodusressurssidesse ja tekitada võimalikult vähe ümbertöötlematuid jäätmeid.

Metsa- ja põllumajandusteaduste väärikas ajalugu ulatub sajanditagusesse aega ning neid traditsioone kannavad uhkusega edasi nii õppejõud kui ka vilistlased. Täna tegelevad esmajoones just need teadusharud kliimamuutustest tingitud probleemidega ja püüavad leida leevendavaid lahendusi. Seda, kuidas hoida mullad viljakana ja neid mitte ära rikkuda, käiakse siin õppimas juba mujalt maailmast.

Maaülikoolis saad näiteks õppida, millised viljad kasvavad Eesti kliimas kõige paremini ja kuidas nende väärtust esile tõsta. Kui sinus tärkab sügavam huvi aianduse vastu, pole sugugi välistatud, et tulevikus kasvab paljudes Eestimaa aedades näiteks sinu aretatud õunapuu. Kui lähed teaduse teed, võivad ettevõtjad olla sulle elu lõpuni tänulikud, sest sinu avastused on parandanud viljasaaki või pannud lehmad rohkem piima andma.

Meil saab õppida sedagi, milleks kasutada ja kuidas puhastada vett, mõõta maad või ehitada maju. Pakume inseneriteadmisi, mis aitavad rajada elektri- ja küttesüsteeme või koguni käivitada suurtööstust. Keskkonnaerialadel õppides oled just sina see, kes seisab planeedi tuleviku eest. Keskkond pole sugugi vähem tähtis, kui õpid toiduteadusi, loomakasvatust või maamajandusettevõtjaks.

Maaülikoolis hariduse omandanud inimesed on just need, kes hoiavad tegelikult riigis elu käimas. Et ettevõtted püsiksid konkurentsis ka rangete euronõuete tingimustes. Ja kui Eestimaad peaks tabama mõni taimede või loomadega seotud mure, saavad üksnes maaülikoolis haritud spetsialistid pakkuda lahendusi. Selleks ootame õppima eelkõige hoolivaid noori, kes ei karda vastutust, sest maaülikoolis omandatud eriala tippspetsialiste oodatakse olulistel töökohtadel.

Õpe on siin praktiline ning toimub nii avaras rohelises ülikoolilinnakus kui ka õppebaasides üle kogu Eesti. Tihedat koostööd tehakse ettevõtetega, kes ootavad ka enda juurde praktikale. Maaülikooli laborites on uus ja äge tehnika, millega saab juba kooliajal teha teadust nagu päris teadlane.

Tule maaülikooli. Vaata sisse, mille põnevaga tegelevad siinsed teadlased, ja lase end inspireerida. See kogemus on sinu aega väärt.

Tudengid on rahul

Igal aastal uurib maaülikool, mida tudengid oma ülikooli juures kõige enam väärtustavad. Enim tõstetakse esile sõbralikke õppejõude ning mugavat ja kompaktset linnakut, kõik see koos loob mõnusa õpikeskkonna. Ka mõlemad ülikooli ühiselamud asuvad otse linnakus ja nii jõuab loengusse kõigest viie minutiga.

Kes tahab päeva jooksul sportida, saab seda teha linnakus igal ajal. Loengute vahepeal saab mängida pinksi, visata korvpalli või tõsta kangi. Talvel on linnaku naabruses avatud suusarajad ja uisuväljak, suvel tenniseplatsid, ka rand Emajõe ääres on kiviga visata.

Hea side õppejõududega jääb sageli püsima ka pärast lõpetamist. Koostöö on kasulik, sest nii jõuavad uued teadussaavutused kiiremini ettevõtlusse ning toovad ühiskonnas laiemat kasu.

Vingeid tudengiprojekte algatatakse maaülikoolis aastaringselt. Siin tegutsevad üliõpilasesindus ja erialaseltsid, et end ühiselt tulevikuks hästi ette valmistada ning koos oma ala professionaalidega tööd praktiseerida.

Ülikooli ajal loodud sõprussidemed jäävad kestma kogu eluks. Ega ilmaasjata öelda tudengielu kohta maaülikoolis „elu parimad aastad“.

Tule Eesti Maaülikooli!