Vajaduspõhine õppetoetus tõuseb järgmisest aastast. Kristina Kallas: see oli väga suur pingutus

Aprilli alguses korraldasid üliõpilasesindajad aktsiooni „Aitäh, et lubasite“, viidates kuuldustele, et vaatamata erakondade valimiseelsetele lubadustele ei tõsteta uue koalitsioonilepingu kohaselt üliõpilastele mõeldud toetusi. Eile avalikustatud koalitsioonilepingust aga selgus, et vajaduspõhist õppetoetust kahekordistatakse.

Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse aseesimees Hanna Britt Soots ütles Delfile, et toetuste tõstmine on samm õiges suunas ning tal on hea meel, et see koalitsioonileppesse jõudis. „Küll aga jätab praegune koalitsioonileppe punkt veel lahtiseks, kellele see toetus mõeldud on. Hetkel loetakse kuni 24-aastane üliõpilane enda vanematega ühte leibkonda ja seetõttu ta ei pruugi vanemate sissetuleku tõttu toetusele kvalifitseeruda. Tegelikkuses üliõpilane tihti ei ela vanematega isegi samas linnas ja seega tema ühte leibkonda määramine ei ole mõistlik,“ sõnas ta. Soots lisas, et vajaduspõhise õppetoetuse suurus peaks olema seotud näiteks alampalgaga, sest siis ei oleks viie aasta pärast sama olukorda mis praegu, et toetussummad ei käi kaasas tõusva elukallidusega.

Ta ütles, et praegune süsteem on ajale jalgu jäänud ja see teeb kõrghariduse omandamise üliõpilasele raskesti kättesaadavaks. „Eesti riigi üks väärtustest on tark rahvas – selle alla käib kvaliteetne ja ligipääsetav kõrgharidus. Näiteks me ei saa rääkida õpetajate ja arstide toetamisest ilma, et me räägiks õpetajaks õppijate ning arstitudengite toetamisest. Kuigi riigieelarvega on probleeme, ei tohi kõrghariduse rahastus ja üliõpilaste toetused olla see koht, kus me kitsendusi teeme,“ lisas ta.

Kas nüüd on tudengitele toetuste näol loodud inimväärsed tingimused? Sootsi sõnul ei ole, sest puuduvad kindlad tähtajad. Temaga nõustus ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht Kristin Pintson. „Leppes pole ajaraami, ega täpsemaid tingimusi. Töö nende osas koos uue haridus- ja teadusministriga alles algab. Teemade leppesse saamine on üks oluline verstapost,“ sõnas ta.

Peatselt ametisse astuv haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) sõnas, et detailselt vajaduspõhist õppetoetust ei arutatud, valdavalt vaadati rahalisi võimalusi. „See, et me praegu suutsime selle vajaduspõhise õppetoetuse tõusu üldse sinna eelarvesse sisse kirjutada oli väga suur pingutus. Ma iseenesest olen nõus sellega, et see vajaduspõhisus peaks olema seotud sissetulekute kasvuga, aga hetkel me seda ei arutanud, sest see rahaline seis riigil on lihtsalt nii halb,“ rääkis ta.

Kallas rääkis, et praeguse seisuga peaksid toetused tõusma järgmisel aastal ehk kevadsemestrist, sest raha on sinna planeeritud. „ Aga eelarve protsessi käigus selgub täpsemini, mis see reaalne maht on ja mis need muud tingimused on, sest eelarve tegemise protsess hakkab kohe pihta.“

Hetkel on vajaduspõhisel õppetoetusel kolm suurust: 75 eurot, 135 eurot või 220 eurot kuus. Koalitsioonilepingu järgi peaksid summad järgmisest aastast, 1. jaanuarist 2024 kahekordistuma ehk summad oleksid vastavalt 150 eurot, 270 eurot või 440 eurot kuus.

Vajaduspõhise õppetoetuse saamine ja summa sõltub üliõpilase ning tema perekonnaliikmete möödunud kalendriaasta keskmisest sissetulekust.