Intervjuu | Tartu ajalooline süda ärkab ellu valguse, kultuuri ja teaduse kaasabil

Toomemäe paikkondlik eripära on kujunenud aastasadade jooksul. Siin asus keskaegne linnasüda. Siinsamas lähedal tegutseb Tartu ülikool, mis on juba neli sajandit olnud nii Tartu kui ka Eesti sümboliks.

Täna on Toomemägi rahulik park Tartu kesklinnas, aga paiga põnev lugu võiks jõuda palju rohkemate inimesteni. Projekt „Toomemäe taasavamine“ avab Tartu ja tartlaste rikast kultuuri- ja teaduspärandit tänapäevases võtmes ning toob mäele taas elu.

Toomemäe taasavamisest räägib lähemalt projekti üks eestvedaja Karoliina Kalda.

Karoliina Kalda, mis täpsemalt 2024. aastal Toomemäel toimuma hakkab, mida saavad külastajad nii Eestist kui ka mujalt maailmast, kes Tartu tulevad või siin elavad, näha ja kogeda?

Toomemäe paikkondlik eripära on kujunenud aastasadade jooksul, mis tähendab ka, et kihte, mida avada ja laiemalt publikule tutvustada, on väga palju. Siin asus keskaegne linnasüda, mille meenutuseks on Tartu toomkiriku varemed. Siin tegutseb Tartu ülikool, mis on juba neli sajandit olnud nii Tartu kui ka Eesti sümboliks ja mille pärandimärgisega pärjatud ajaloolistes hoonetes tegutseb täna ka Tartu ülikooli muuseum. Need kaks Toomemäele omast aspekti on aluseks meie projekti tegevustele.

Projektiosaga, mis kannab nimetust „Elupäästja“, teeme kummarduse Tartu ülikooli Eesti geenivaramu tööle. Projektiga soovime tõmmata tähelepanu Tartus tehtud teadussaavutustele, mis on muutnud inimeste maailmapilti, pikendanud inimkonna eluiga ja tõstnud elukvaliteeti. Selliseid saavutusi on ülikoolis mitmeid, kuid paratamatult pidime langetama valiku ja sel korral osutus valituks geeniteadus.

Projekti puhul on meie jaoks oluline koosloome. Lisaks kunstniku ja teadlase omavahelisele koostööle kaasame projekti ka üldhariduskoolide õpilased, kellele teemat tutvustame ja kellelt saame omakorda teada, kuidas läheneda keerukale teadusalale nii, et see ka laiemale publikule arusaadavaks teha. Töö tulemusena valmib installatsioon, mis paikneb 2024. aasta suvel ajutiselt Toomemäel.

Lisaks teaduspärandile tõstame 2024. aastal esile ka Toomemäe arhitektuurset pärandit ja anname Tartu toomkirikule uue öise ilme. Selle tulemusena on võimalik kunagist Vana-Liivimaa suurimat kirikut täies hiilguses näha ning mõtestada paiga olemust ja tähendust ka tänasel päeval. Valguslahenduse autoriteks on rahvusvaheline meeskond, mida juhib Belgia valgusdisainiagentuur Light-To-Light.

Kuidas leiti Light-To-Light, kes sinna kuuluvad ning mis on nende idee?

Eelmisel aastal korraldasime rahvusvahelise ideekonkursi Tartu toomkirikule valgustuslahenduse loomiseks ja selle võitis meeskond, mida esindab Light-To-Light Belgiast. Belgia valgustusdisaini agentuuri esindas konkursil Fiorenzo Naméche ja lisaks temale kuulusid meeskonda veel Chiara Carucci Itaaliast ja Alfred Sà Hispaanist.

Koos esitasid nad ideekonkursile kontseptsiooni pealkirjaga „Koit ja Hämarik“. Nende kavand on saanud inspiratsiooni põhjamaise taevavalguse varjundirikkusest ja aastaaegade vaheldumisest, valgusest ja varjust hoone arhitektuuris. Oluliseks kriteeriumiks konkursil oli, et arvestataks toomkirikut ümbritseva keskkonnaga, selle puude, loomade ja lindudega. Nende valguslahendus on dünaamiline, kasutatakse valguse ja varjude mängu, mis paneb vanad müürid looduse rütmis hingama ja kohanduma vastavaks pargi elanike elutingimustele.

Hiljuti otsis Tartu ülikooli muuseum just „Elupäästjate“ projekti jaoks kunstnikku ning väljavalituks osutus Valdek Laur. Kes ta on ja miks just tema kontseptsioon kõige põnevam tundus?

Projekti kunstnikuks valis žürii Valdek Lauri, kes küll on alles lõpetamas õpinguid Eesti Kunstiakadeemias, aga kelle lähenemisest tuli selgelt välja huvi teaduse ja tehnoloogia vastu. Valdeku tugevuseks on läbimõeldud visioon, kuidas sellisele omapärasele projektile läheneda. Tema puhul tekkis kindlustunne, et ta suudab teadusinfot omandada, selle enda kui kunstniku filtrist läbi lasta ja seda osavalt tõlgendada ning populariseerida.

Ja enne 2024. aastat? Mis võiks inimesi lähiajal Toomele meelitada lisaks kaunile loodusele?

Toomemäele tasub muidugi alati tulla, sest see on tõesti omapärane looduslik pelgupaik keset Tartu südalinna. Lisaks jalutamisele on siin muidugi alati ka midagi teha, sest Toomemäel ja selle jalamil paiknevad Tartu ülikooli muuseumi hooned. Näiteks tasub kindlasti vaatama tulla viimastel Eesti muuseumiauhindadel parima püsinäituse tiitli pälvinud Toomkiriku saladuste kambrit, mis asub Tartu ülikooli muuseumis Toomemäel.

Näitus on avatud muuseumi lahtiolekuaegadel, aga kindlasti võib kasutada võimalust seda näha ka näiteks muuseumiööl 20. mail. Lapsi ootame 1. mail ka Hullu Teadlase tegelaskuju 10. sünnipäevale, mis kannab seekord pealkirja „Illusioonid“.

Festival „Toome müks“ toimub ka sel aastal, seekord 16. septembril, nüüd läheneme mänguliselt ekskursioonide erinevatele vormidele, et pakkuda uusi viise Toomemäe tundma õppimiseks.

Mida kujutab endast festival „Toome müks“?

Festivali „Toome müks: milline on sinu unistuste Toomemägi“ korraldasime esimest korda eelmisel aastal. Selle eesmärk on üheskoos arutleda Toomemäe tuleviku teemal ja eksperimenteerida ideedega sellest, kuidas Toomemäge veel kaasavamaks ja kõigile mõnusamaks keskkonnaks muuta. 2022. aastal tõime üheks päevaks Toomemäele erinevad toidukohad, varemete vahel andis kontserdi Lexsoul Dancemachine ja päeva jooksul toimus pargis mitmesuguseid töötubasid ja ekskursioone, mis olid mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Festival pärjati eelmistel Eesti muuseumide aastaauhindadel võiduga kogukonna sõbra kategoorias.

Projekt „Toomemäe taasavamine“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Ole kursis Euroopa kultuuripealinna programmiga. Telli Tartu 2024 uudiskiri.