Madise ütles Riigikogu ees, et Eesti on võtnud endale seoses looduse ja kliima kaitsega tähtajalisi kohustusi ning nende täitmiseks on vaja muudatusi väga paljudes valdkondades. „Paraku nendes seadustes, mis nende valdkondade elu korraldavad, õigusi ja kohustusi jagavad, ei ole võetud kohustustest enamasti märkigi. Ohuks on see, et ühel hetkel, kui need tähtajad on väga lähedal, võidakse avastada, et nüüd tuleb midagi teha. Ja siis ollakse silmitsi olukorraga, kus pahandus on suur, kohtuvaidlusi palju ja võimalik, et tuleb maksta niigi pingelisest eelarvest väga kopsakaid hüvitisi,“ ütles ta.
Tema sõnul nõuab põhiseadus üheaegselt nii keskkonna kaitsmist ning seekaudu tulevastele põlvedele elu ja edu võimaluse andmist kui ka seda, et vajalikud reeglid on jõustatud õiglaselt ja mõistlikult. „See õiglus ja mõistlikkus muu hulgas tähendab, et ümberkorraldusteks peab jääma piisav aeg. Mõnes valdkonnas, näiteks kaevandamises, see piisav aeg võibki olla viis, kuus või seitse aastat. Ja selliseid valdkondi on veel,“ ütles ta.
Mõistlikkus ja õiglus tähendab Madise sõnul ka eluterveid erandeid. „Need tuleb selgeks vaielda Euroopa Liidus, aga ka teie, austatud Riigikogu liikmed, siin saate kindlustada, et Eestis ei pea remontima lõpuni soojakindlaks maju, kus see pole mõttekas, kus keskkonnajalajälg on suurem kui saadav kasu, et maainimene ei jää ilma töökindla autota ja nii edasi,“ lausus ta.
Madise rõhutas, et muudatustega kohanemise aeg põhiseaduse mõttes saab hakata kulgema üksnes siis, kui Riigi Teatajas on avaldatud piisavalt konkreetne seadus, millest inimesel on võimalik aru saada, et see käib tema kohta, ja tal on võimalik aru saada, millised on need tulevased õigused ja kohustused.
„Ja loomulikult, kui siin räägin sellest, et kõik olulised küsimused tuleb otsustada seaduses, siis ei pea ma silmas, et seaduses saaks tehnilisi üksikasju kirjeldada. Ei, ministrite määrused, valitsuse määrused, mitmesugused juhendid on ka täiesti omal kohal, samamoodi nagu ametniku kaalutlusõigus. Aga silmas pean seda, et need põhiküsimused, milliseid põhiõigusi – liikumisvabadust, omandivabadust, ettevõtlusvabadust – ja millisel viisil kes piirab, mis eesmärgil ja suurtes raamides mismoodi, vaat see peab olema seaduses kirjas. Kui seda seal pole, siis pole sellel seadusel ka mingit põhiseaduspärast mõtet,“ ütles õiguskantsler.
