Täna toimunud telefonivestluses Pevkuri ja Taani kaitseministri kohusetäitja Troels Lund Poulseni vahel kirjeldas viimane Taani otsust hakata alates 2024. aastast panustama roteeruva jalaväepataljoniga Lätisse.

Ümberkorraldused Balti riikide kaitsel said alguse NATO Madridi tippkohtumise otsusest tugevdada kaitsehoiakut NATO idatiival. Sellega seoses korrastatakse liitlaste panuseid ja kohalolekut regioonis, mis tähendab tõhusamat juhtimist ja praktilisemate lahenduste poole liikumist. „Meie jaoks tähendab see Eesti diviisi loomist, märkimisväärsete sõjaliste võimetega püsivalt kohal Ühendkuningriigi ja Prantsuse vägesid, Islandi panust, ning regulaarseid USA rotatsioone. Lisaks on Eestis Hispaania õhukaitseüksus, mis tähendab, et kokku on täna meiega ligi 2100 liitlast. Eestis paiknev NATO lahingugrupp on üks kompaktsemaid, võitlusvõimelisemaid ja paremini vastuvõtja riigi relvajõududesse integreeritud eFP lahingugruppe,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Varasem Taani ja Prantsuse üksuste omavaheline rotatsioon on Suurbritannia juhitud lahingugrupis tänaseks asendunud Prantsusmaa alalise kohalolekuga alates 2022. aasta kevadest. Ligi 200-liikmelise Taani üksuse viimane rotatsioon Eestis lõppes sel kevadel. „Taani otsus edaspidi keskenduda pataljonile Lätis tähendab ka nende senise üle-aastase panustamise lõppu Eesti eFP lahingugrupis, kuna Taani ressursid on piiratud. Samas on nende keskendumine Lätile kasulik ja mõistlik ka Eesti julgeoleku seisukohast,“ lisas Pevkur.

Kaitseminister Pevkur tänas Taani kolleegi Taani panuse eest regiooni turvalisemaks muutmisel. „Eesti ja Taani on olnud väga lähedased liitlased ja jäävad selleks ka edaspidi. Taani panus ja koostöö nii Eesti kaitseväega kui teiste liitlastega on väga hea. Samuti plaanib Taani jätkuvalt panustada staabiohvitseridega ning osaleda Eestis toimuvatel õppustel, et harjutada NATO tegevusi Eesti kaitsemisel,“ lisas kaitseminister Pevkur.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena