Euroopa terviseministrid arutavad, kuidas ravimipuudusega võidelda

Terviseminister Riina Sikkut osaleb 4. ja 5. mail Stockholmis toimuval Euroopa Liidu terviseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus on peateemana kõne all tervisekriisideks valmisoleku ja ravimite varustuskindluse suurendamine.

„Ravimite järjepideva kättesaadavuse tagamine on Euroopa Liidu riikide ühine väljakutse. COVID-19 pandeemia näitas selgelt, kui oluline on omada oluliste ravimite ja meditsiinitarvikute varu. Üksnes riiklikest meetmetest aga alati ei piisa ja ravimite puudusega toimetulek nõuab koostööd ka Euroopa Liidu tasandil,“ ütles terviseminister Riina Sikkut.

„Oluline on analüüsida tarneahelates esinevaid nõrkusi ja panna rohkem rõhku ravimite tootmise võimekuse arendamisele Euroopa Liidus,“ lisas ta. „See puudutab ka geneeriliste ravimite tootmist, mis on hinnalt taskukohasemad nii patsientidele kui tervisesüsteemidele.“

Euroopa Liit on seisnud viimastel kuudel silmitsi tõsise ravimipuudusega. Eriti raske on olnud hankida hädavajalikke ravimeid nagu antibiootikumid, trombolüütikumid ja insuliin, samas on nappinud ka palavikualandajaid ja valuvaigisteid. OECD andmeil kasvasid aastatel 2017-2019 teated ravimite tarneraskustest 60%.

Ka Eestis on viimastel aastatel ravimite tarnehäired sagenenud. Viimati mõjutas meie patsiente amoksitsilliini sisaldavate ravimite nappus. Kriisivalmiduse tõstmiseks on Eesti süvendanud koostööd müügiloahoidjatega ja tugevdanud ravimite hulgimüüjate aruandluskohustust, mis võimaldab ravimiametil olukorda jälgida ja puudujääkide korral kiiremini tegutseda.

Praeguseks on sotsiaalministeerium koostöös Eesti Varude Keskuse ja ravimite hulgimüüjatega loomas 165 olulisemast apteegiravimist koosnevat ravimivaru. Eesmärk on moodustada nende ravimite ühe kuu varu aasta lõpuks.

Euroopa Ravimiamet ja EL tervisealastele hädaolukordadele reageerimise asutus HERA on juba praeguseks astunud samme ravimite tarnekindlustuse parandamiseks. Samuti sisaldab eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni avaldatud ravimiregulatsiooni muudatuste pakett mitmeid ettepanekuid, mis aitaksid tulevikus ravimite puudujäägi tekkimist ennetada ja sellega paremini toime tulla.

„Eesti toetab Euroopa Liidu ravimiregulatsiooni kaasajastamist. See on ajalooline võimalus luua õiguslik raamistik, kus patsientide vajadused ja võrdne juurdepääs on esiplaanil,“ ütles minister Sikkut. „Muudatustega kavandatavad stiimulid ravimite kiiremaks turuletoomiseks kõikides liikmesriikides annavad ravimitööstusele selge sõnumi, et nad ei saa Euroopa Liidu ühtsel turul valida ravimite turustamiseks kasumlikumaid riike, vaid on osa Euroopa Liidu süsteemist, mis tugineb solidaarsusel.“

Ravimite järjepideva kättesaadavuse kõrval on Eestile väikeriigina üha suuremaks väljakutseks uute ravimite kõrged hinnad, mis takistavad patsientide juurdepääsu vajalikule ravile. „Uued ravimid, eriti haruldaste haiguste ja vähivormide puhul, on sageli väga kallid, kuid info nende tõhususe kohta sageli väga napp. Piiratud ressursside tingimustes peame uute ravimite kliinilist kasu ja kulutõhusust hoolega hindama, et oma patsientide jaoks parimaid otsuseid teha,“ ütles minister Sikkut.

2025. aastast kohalduv uus Euroopa Liidu tervisetehnoloogiate hindamise määrus annab aluse ka ravimite kliinilise hindamise vallas koostöö tegemiseks. See on just väikeriikidele suureks abiks, kuna annab õiguse tugineda ravimite hüvitamisotsuste tegemisel EL tasandil kogutud ja analüüsitud tõenditele. „Samuti näeme suurt potentsiaali tihedamas rahvusvahelises ja Euroopa Liidu tasandi koostöös ravimite hankimisel,“ lisas minister Sikkut.

Eesti ravimipoliitika 2030 näeb ette mitmeid meetmeid ravimite füüsilise ja rahalise kättesaadavuse parandamiseks. Näiteks on plaanis ajakohastada ravimite hüvitamise protsessi ja kaardistada selle probleemkohad, sealhulgas muuta tarneraskuste korral hüvitamine paindlikumaks ravimitele, millele Eestis müügiluba väljastatud ei ole. Oluline on ka strateegiliste riigihangete süsteemi tõhustamine, et parandada hinnatingimusi ja varustuskindlust.