Tartus eaka autojuhi tõttu raskelt viga saanud väikelaps suri haiglas

Tartus Aruküla teel juhtus kolmapäeva pärastlõunal liiklusõnnetus, kus said raskelt viga naine ja kärus olnud laps. Politsei kinnitusel ei õnnestunud väikelapse elu päästa – ta suri täna lõuna paiku haiglas.

Umbes poolsada inimest kogunes täna Tartus õnnetuspaika ja sündmuskohale asetati küünlad.

Politsei teatel ei pannud Volvot juhtinud eakas mees tähele ülekäigurajal teed ületanud naist lapsevankriga. Kokkupõrke tagajärjel viga saanud naise ja väikelapse viisid meedikud haiglasse.

Politsei tuvastas, et auto roolis olnud mees oli kaine ja tal oli juhtimisõigus. Miks ta ülekäigurajal teed ületanud naist õigel ajal ei märganud, peab selgitama alustatud menetlus – esialgsetel andmetel väitis ta, et ei märganud ülekäigurada ega seda ületavaid inimesi.

Volvo liikus mööda Puiestee tänavat suunaga Jõgeva poole ja sõitis aeglustamata otsa ülekäigurada ületama hakanud naisele, kel oli lapsevanker ees.

Eakate seotus õnnetustega torkab silma

Politseist märgiti, et viimaste päevade jooksul on konkreetne juhtum Lõuna regioonis juba mitmes raske liiklusõnnetus, kus on üheks pooleks eakas liikleja.

„Raske liiklusõnnetus juhtus eaka ratturi osalusega ka täna keskpäeva paiku Räpina vallas, kus eakas jalgrattur asus maanteel sooritama vasakpööret ning selle ohutuses veendumata keeras ette veokile. Rattur sai raskelt viga ja viidi haiglasse,“ lisas Tartu avariipolitseinik Rando Jõemets.

Jõemetsa sõnul on kõige sagedasemad eakatega juhtuvad õnnetused tavaliselt parklates niinimetatud plekimõlkimised, kus juht ei taju auto gabariite ja tahtmatult sõidab vastu teist sõidukit.

„Aga väga sageli juhtub ka seda, et eakas juht sõidab reguleerimata ülekäigurajal otsa ootamatult teele astunud jalakäijale. Suviti, kui ilmad on väga kuumad, sagenevad ka terviseriketest põhjustatud liiklusõnnetused,“ ütles ta.

Avariipolitseinik nentis, et liikluses vajalik erksus ja tähelepanuvõime väheneb paratamatult teatud vanuses.

„Samuti kasvab tervisehädade hulk. Tekivad liigese-, nägemis-, kuulmis- ja muudki probleemid. Liikluses on üks suuremaid muresid vanusega kaasnev infotöötluskiiruse aeglustumine. See tähendab, et vanuse suurenedes on ka suurem tõenäosus sattuda liiklusohtlikesse olukordadesse või koguni õnnetustesse. Näiteks nõrgenev nägemisteravus raskendab nii teiste liiklejate kui ka liiklusmärkide märkamist, samuti tekivad raskused kiiruse ja kauguse hindamisel, mis tingivad omakorda suutmatuse märgata liikluses ette tulevaid ohte õigeaegselt ning ka sõiduteel ja ülekäiguradadel liikuvaid kergliiklejaid,“ selgitas ta.

Ta märkis, et siinkohal on väga oluline roll eaka lähedastel.

„Kui näete, et vanusega kaasnevad terviseprobleemid on nii tõsised, et mootorsõiduki roolis paneb eakas end ja teisi ohtu, tasub temaga rääkida – ehk oleks aeg autojuhtimisest loobuda. Oluline on ka regulaarne arstlik kontroll, sest näiteks nägemine võib väga lühikese perioodi jooksul märkimisväärselt halveneda. Arstil on õigus terviseprobleemide süvenedes peatada tervisetõend, mis on mootorsõiduki juhtimiseks vajalik. Kuid ennekõike tasub kuulata ja jälgida eakal oma enesetunnet. Alati võib lükata sõidu edasi või paluda lähedasel end sõidutada või kasutada ühistransporti,“ võttis ta kokku.