„Pealtnägija“: legendaarne kunstiajaloolane Jaak Kangilaski osutus topeltagendiks

Legendaarne kunstiajaloolane ja kunagine Tallinna kunstiülikooli rektor Jaak Kangilaski tunnistab postuumselt ilmuvates mälestustes, et ta oli nõukogude sõjaväeluure GRU agent ja nende seljataga ka Rootsi luure kaastööline, niisiis topeltagent, selgub seekordsest „Pealtnägijast“.

1939. aastal teatrikunstniku ja näitlejatari peres sündinud Jaak Kangilaski õppis Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu. Erinevalt paljudest eakaaslastest oskas ta inglise keelt ja 1962. aastal tehti talle seal elu muutev ettepanek hakata tööle sõjaväeluure ehk GRU heaks, vahendab ERRi portaal.

GRU koolitas noore kunstiajaloolase tegutsema vaenlase tagalas, muu hulgas õppis ta šifreeritud raadiosidet ja lääne sõjatehnika tuvastamist. „Teda ei saadetud välismaale agendiks tol hetkel, aga põhimõtteliselt olid olemas erinevad tööversioonid. Et näiteks võib ta valeidentiteedi abil – seal oli vist teooria, et mingisuguse soome nime all – võib ta kuskile teise riiki elama siirduda,“ on „Pealtnägijale“ selgitanud memuaaride kirjastaja Tauno Vahter.

Kui uskuda Kangilaski mälestusi, oli ta GRU nn uinuv agent, kellele erilisi ülesandeid ei antud, välja arvatud olla valmis sõja puhuks.

Näitemäng saavutas täiesti uue taseme 1981. aastal. Kangilaski oli järjekordse kultuurivahetuse käigus Stockholmis kunstiajaloo loenguid pidanud, kui tal Vahteri jutu järgi tekkis kontakt lääne luurega – täpsemalt isikuga, kes töötas Rootsi luures.

„Ja sellest hetkest võib siis öelda, et 1980. aastate alguses temast saab n-ö topeltagent. Ehk siis, kui ta käib välismaal, mida tavainimesega võrreldes ta teeb sageli, annab ta märku, et ta on jõudnud välismaale, ja siis sõidab kohale see tema kontaktisik või agendihaldur või kuidas iganes seda nimetada ja nad vahetavad informatsiooni,“ on rääkinud Vahter.

„Pealtnägija“ avab loo tausta täna kell 20.05 ETVs.