Liia Hänni olukorrast riigikogus: saab loota vaid avalikkuse hukkamõistule

Põhiseaduse assamblee liikme Liia Hänni hinnangul näitab hetkel riigikogus toimuv, et Eesti on jõudnud esindusdemokraatia kriisi, kus on vaja tõsiselt muuta poliitiliste otsuste kujundamise protsessi.

„Liiga suure koormuse ja tähenduse on omandanud koalitsioonileping, mis halvab avatud ja läbipaistva õigusloome ning seadusest puudutatud osapoolte kaasamise,“ teatas Hänni sotsiaalmeedias.

Hänni tõi välja, et selle ilmekaks näiteks on Isamaa survel seadustatud helded hüvitised lasterikastele peredele, mis haavavad paljude perede õiglustunnet. Koalitsioonileppele rõhudes loobuti aga igasuguse kompromissi otsimisest.

„Kahjuks jätkab sama ebademokraatlikku praktikat ka praegune võimuliit, kes jättis tähelepanuta valitsuse poolt kehtestatud eelnõude ettevalmistamise reeglid ja kiirustas koalitsioonilepingut seaduseelnõudesse ümber kirjutama,“ noomis Hänni.

Ta tõi välja, et kuigi valitsusliidul on õigus ja vastutus oma poliitilised prioriteedid kokku leppida, ei tohiks see takistada diskussiooni ühiskonna jaoks kõige otstarbekama lahenduse leidmisel.

„See peaks toimuma juba eelnõu ettevalmistamise faasis. Ehk tuleks demokraatliku õigusloome põhimõtted seadusega sätestada, et välistada esindusdemokraatia „omavoli“ ning jõuda kaasava õigusloomeni. Praegu on need küll sõnastatud erinevates dokumentides, kuid „paberile“ need ongi jäänud. Nii enam edasi ei saa,“ tõi Hänni välja.

Ainus lahendus on avalikkuse hukkamõist

Obstruktsioonile praegusel kujul, kui takistatakse riigikogu istungi rakendamist, ei ole Hänni sõnul siiski õigustust, sest riigikogu peab seadusandliku võimuna olema võimeline täitma oma põhiseaduslikku ülesannet.

„Praegu on takistatud vabariigi valitsuse põhiseaduses sätestatud seaduste algatamise õiguse teostamine, millele opositsioonil ei ole õigust seada piiranguid. Mulle meenub Peet Kase hoiatus põhiseaduse assamblees, et poliitilises võitluses võetakse kõikvõimalikud sigadused kasutusele. Kahjuks praegu toimuvale ei osanud me põhiseaduse koostamisel vasturohtu leida. Aga demokraatliku riigikorraldusega on toimuv ilmselges vastuolus. Avalikkuse hukkamõist toimuvale on ainus, millele saab loota.“