OTSEPILT | Mis täna „menüüs“? Riigikogu infotunnis vastavad saadikute päringutele Kaja Kallas, Mart Võrklaev ja Madis Kallas
(81)Keskpäeval algab kesk poliitilist turmtuld riigikogu infotund, mille raames on parlamendisaadikutel võimalik valitsuselt riigis toimuva suhtes aru pärida. Riigikogulastele annavad aru peaminister Kaja Kallas (RE), rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ja regionaalminister Madis Kallas (SDE).
Peaminister vastab riigikogu liikmete küsimustele peretoetuste ja opositsiooni tegevuse kärpimise, rahanduse, perepoliitika aluste, Nursipalu ja tervishoiu olukorra kohta. Rahandusminister vastab küsimustele Eesti majanduse ja rahanduse, maksude, maksueelnõude menetlemise, kohalike omavalitsuste toimetuleku ja maksude tõusu kohta. Regionaalminister vastab küsimustele Ida-Virumaa eriesindaja ja maksude kohta.
Infotund kestab kella 14-ni. Seejärel algab parlamendi täiskogu istung.
Esimesele lugemisele tuleb viis eelnõud.
95 rahvasaadiku esitatud riigikogu avalduse „Ukraina NATO-liikmesuse toetuseks“ eelnõu eesmärk on avaldada toetust Ukraina soovile liituda NATOga, mis on ainus tee reeglitel põhineva maailmakorra, kestliku rahu ja Euroopa demokraatlike riikide julgeoleku tagamiseks. Avalduse eelnõu kohaselt peab riigikogu möödapääsmatult vajalikuks sõnastada Vilniuse tippkohtumisel Ukraina kiireks NATOga integreerumiseks vajalikud konkreetsed ja ühemõttelised sammud ning anda Ukrainale alliansiga liitumise kutse.
Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu järgi tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri. Alkoholiaktsiisi tõstetakse järgmisel kolmel aastal alates 2024. aastast viis protsenti aastas. Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi on tõstetud viimastel aastatel viis protsenti aastas ning nimetatud toodete aktsiisitõusuga jätkatakse järgneva kolme aasta jooksul alates 2024. aastast viis protsenti aastas. Eelnõu järgi jäetakse Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime toetamiseks ära eriotstarbelise diislikütuse kavandatud aktsiisitõusud aastateks 2024–2027, mis tähendab, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 21 eurot tuhande liitri kohta.
Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu järgi tõstetakse erinevate mänguliikide maksumääri, mille peamine eesmärk on suurendada riigieelarve tulu, et kindlustada Eesti julgeolek ja tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus. Tõus kavandatakse viisil, et mõju turuosalistele ei oleks suur ega tooks kaasa vajadust teha põhimõttelisi ümberkorraldusi hasartmängusektoris. Eesmärk ei ole muuta hasartmängude mängijate tegevust. Kaughasartmängu ja toto kehtiv viieprotsendine maksumäär tõstetakse 2024. aastal kuuele ja kahe aasta pärast 2026. aastal seitsmele protsendile. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär tõstetakse 2024. aastast 18 protsendilt 22 protsendile.
Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga kavandatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist kehtestada käibemaksu standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist tunnistada kehtetuks majutusele kehtiv 9-protsendine soodusmäär. Seletuskirjas märgitakse, et muudatuste peamine eesmärk on riigitulude laekumise suurendamise kaudu liikuda riigieelarve tasakaalu poole. Teisene eesmärk on muuta käibemaksuerisuste vähendamisega maksusüsteemi efektiivsemaks. Käibemaks on üldine tarbimismaks riigieelarve tulu saamiseks. Muudatus on kooskõlas OECD poolt Eestile antud soovitusega kaotada ära ebaefektiivsed käibemaksuerisused, kuna need pole sihitud neile, kes seda kõige rohkem vajavad.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga kaotatakse 2024. aastast füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid eesmärgiga vähendada riigi maksukulu ning kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, mis ei teeni enam algset eesmärki, nagu eluasemelaenu intresside mahaarvamine. Vabanevate vahendite arvel saab riik inimesi tõhusamalt toetada.
Eelnõuga tõstetakse 2025. aastast senist füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksu määra kahe protsendipunkti võrra 22 protsendile. Eelnõuga kaotatakse soodusmäär 14 protsenti äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendine tulumaks. Eelnõuga kaotatakse 2025. aastast regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga. Veel tehakse eelnõuga tehniline muudatus kaitseväeteenistuse seaduses, kust jäetakse välja viide tulumaksuseaduse sättele, mis muudetakse kehtetuks.
