Kuressaare vesi on juba pea täielikult joodav. Tarvitamise keeld jääb kehtima Pika tänava piirkonnas

Kuivõrd Kuressaare peatrasside joogivesi on viimastel päevadel nakkusetekitajatest puhtana püsinud, ei näe Terviseamet enam vajadust üldise vee tarvitamise keelu järele.

Piirang jääb kehtima kesklinnas Pika tänava piirkonnas, kus tuleb jätkuvalt vesi enne joomist läbi keeta. Samuti võib üksikuid saasteallikaid leiduda erakruntide piirides ja majasisestes torustikes, sest saastest lõpliku vabanemise vastu aitab üksnes torustike korralik läbivoolutamine.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on oluline, et inimesed säilitaksid valvsuse, sest võitlus bakteriaalse saastumisega võib olla pikk protsess. „Kuigi valdavalt on peatrasside vesi mikrobioloogilistest leidudest puhas, ei jõua vee-ettevõtja iga pimeda toruotsani, mistõttu ollakse vajadusel valmis reageerima piirkonna või objektipõhiselt,“ ütles Härma ning lisas, et kõige kiiremini vabaneb bakteritest veesüsteemi voolutamisel. „Avage kõik olemasolevad kraanid ja kõik dušid – midagi ei tohi vahele jätta,“ rääkis Härma.

Täpset torustike läbivoolutamise aega pole võimalik ette anda, sest see sõltub torustike mahust. Niisiis võib mõne korteri või majapidamise puhul piisata kümnest minutist, mõne suurema asutuse puhul kulub veevahetuseks lausa tund.

Kuressaare kesklinna Pika tänava piirkonnale säilitatakse vee tarvitamisele piirang, sest sealsetest asutustest tuvastati viimased E.coli ja kolm coli-laadsete bakterite leidu. Kesklinna peatrassidest võetud proovid on puhtad olnud, mistõttu võib suure tõenäosusega tegemist olla jääksaastumisega objekti sisemises torustikus. Täiendava läbipesu järel võetakse sealt uued proovid.

Ettevaatusabinõuna jääb aga piirkonda ajutiselt kehtima soovitus tarbevesi läbi keeta. Kesklinna piirkonna haridusasutustes tuleks enne veetarvitamist ära oodata koolide negatiivsed proovitulemused, senimaani tarnib kohalik omavalitsus neile joogiks pudelivett.

Reostuse põhjus pole seni teada

Ka Saaremaa abivallavanem Liis Lepik palub Kuressaare elanikel enne kraanivee joomist lasta sellel igaks juhuks mõnda aega joosta ja tuletada seda meelde oma naabritele. „Kuressaare Veevärk jätkab veereostuse põhjuste tuvastamisega ning loodetavasti saame peagi selgitada, mis juhtus ja kuidas sellist olukorda edaspidi vältida,“ ütles Lepik. Ta lisas, et samuti uuendatakse vee-ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko sõnab, et kui torustikest bakter taandub, võib saastunud käte vahendusel haigus jätkuvalt levida inimeselt inimesele. „Seepärast on väga tähtis jälgida hügieenireegleid nii käte pesemisel kui ka toidu käitlemisel – toiduvalmistamisel ja toiduainete säilitamisel. Kindlasti ei tohi haigena tööle minna,“ rõhutas Dontšenko.

Haigestunud, kellel esinesid kõhukaebused, peaksid enne tööle naasmist läbima tervisekontrolli. Tööandja riskihindamise plaanist lähtuv tervisekontroll puudutab eelkõige toidukäitlejaid, aga ka kõiki teisi, kes puutuvad kokku riskirühma kuuluvate inimestega, näiteks hooldekodude ja lasteasutuste töötajad. Nakkushaiguste suhtes läbi viidava tervisekontrolli eest tasub tööandja.

Kuresaares tegutseb mitmeid toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid. Põllumajandus- ja toiduamet kutsub neid asutusi, eelkõige kohvikuid, hotelle ja spaasid, üles rakendama enesekontrollimeetmeid, et veenduda toidu valmistamiseks kasutatava vee puhtuses. Selleks tuleb joogivett täiendavalt analüüsida, et asutuse torustikesse poleks jäänud haigust tekitavaid mikroorganisme. „Kuigi Kuressaare Veevärk on kinnitanud, et peatrassis on vee kvaliteet tagatud, annab suurema kindluse see, kui toidukäitleja veendub ka ise proovivõtu käigus, et tema poolt kasutatav vesi vastab kõigile mikrobioloogilistele kvaliteedinäitajatele, sest asutusesisene torustik võib varjata veel jääksaastust, mida pole võimalik põhitrassi veeanalüüsidest tuvastada,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona.