Suvise visiidi võimalikkusest oli aprilli lõpus teatanud ka USA meedia. Tegu pole siiski kahepoolse kohtumisega, vaid Helsingis toimuva Põhjala-USA tippkohtumisega, kus president Sauli Niinistö külalistena osaleksid Joe Biden, Rootsi peaminister Ulf Kristersson, Taani peaminister Mette Frederiksen, Norra peaminister Jonas Gahr Støre ja Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir.
Bideni külaskäik Soome langeks ligikaudu samale ajale Vilniuse NATO tippkohtumisega, mis toimub 11.-12. juulil. Iltalehti sõnul on võimalik, et Biden saabub Soome 8.-9. juulil. Ajalehe allikate sõnul tahab USA saata visiidiga Venemaale signaali, et USA võtab Soome ja teiste Põhjala riikide kaitset tõsiselt. Biden on korduvalt öelnud, et kuigi Venemaa üritas saavutada NATO soometumist, oli tagajärjeks hoopis Soome NATO-stumine. NBC sõnul peaks külaskäik lisaks pakkuma kontrasti eelmise presidendi Donald Trumpi käigule Helsingisse, kus too Putiniga kõrvuti seistes teatas, et usaldab Vene presidenti rohkem kui USA luureametnikke.
Tegu oleks esimest korda, kui USA ametisolev riigipea üksnes soomlasi külastama tuleb. USA presidentide varasemad visiidid Helsingisse on seni alati olnud tingitud Venemaaga toimuvatest läbirääkimistest. 1975. aastal osales Helsingis OSCE kohtumisel president Gerald Ford, 1988. aastal tegi seal peatuse Moskvasse suundunud Ronald Reagan. 1990. aastal käis George H. W. Bush Helsingis kohtumas Mihhail Gorbatšoviga ja kaks aastat hiljem osales ta seal OSCE tippkohtumisel, kus lepiti kokku Nõukogude vägede väljaviimises Balti riikidest. 1997. aastal käis Bill Clinton Helsingis Boriss Jeltsiniga kohtumas, 2018. aastal kohtusid seal Donald Trump ja Vladimir Putin.
