TÄISTEKST | Opositsiooni kaebus riigikohtule: koalitsiooni tegevus pärsib saadikute teovõimet
(205)
Riigikohus rahuldas Delfi ja ERR-i päringu ning avalikustas opositsioonisaadikute kaebuse sisu, millega nõutakse koalitsiooni otsuste tühistamist ning 15. mai eelsele töökorrale naasmist.
25. mail laekus Riigikohtusse kaebus, millele on alla kirjutanud 38 riigikogu liiget, kes kuuluvad Isamaa, Keskerakonna ja EKRE fraktsioonidesse.
Kaebajad paluvad tühistada riigikogu 15. ja 16. mai otsused, millega lõpetati päevakorra kinnitamise kohta protseduuriliste küsimuste esitamine ning eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Nad leiavad, et need otsused on vastuolus seadusega ja õigusvastased.
Kaebajad märgivad, et protseduurilised küsimused aitavad riigikogu liikmetel olukordades, kus tekib vajadus täiendavateks selgitusteks, mõista parlamendi töös kehtivat korda. Seetõttu pärsib protseduuriliste küsimuste piiramine nende mandaadi tõhusat teostamist.
Samuti ei anna kaebajate arvates riigikogu kodu- ja töökorra seadus istungi juhatajale õigust panna hääletusele ettepanekut protseduuriliste küsimuste esitamise lõpetamiseks. Kui juhataja hinnangul ei kasutata küsimusi istungi läbiviimise reeglite kohta selgituste saamiseks, vaid hoopis näiteks obstruktsiooniks, siis tuleks see olukord lahendada teisiti, eelkõige kompromisside leidmise teel.
Teiseks leiavad kaebajad, et riigikogu enamuse häältega pole võimalik piirata liikmete õigust eelnõude ja arupärimiste esitamiseks. See õigus kuulub võrdselt kõigile riigikogu liikmetele ja ükski riigikogu liige ei saa teise õigusesse sekkuda. Eelnõude ja arupärimiste esitamise õigus on riigikogu liikme mandaadi keskne, põhiseadusega kaitstud osa, mille piiramise alused ja ulatus peavad olema seaduses täpselt sätestatud, märgivad kaebuse esitajad.
Lisaks leiavad kaebajad, et vaidlustatud riigikogu otsuste tühistamisel on mõju ka teiste 15. mail ja hiljem riigikogu täiskogu istungitel vastu võetud otsuste õiguspärasusele. Eelkõige puudutab see parlamendi viienda töönädala päevakorra kinnitamist, sest kaebajate õigusi piiramata poleks selle kinnitamiseni vähemalt praegusel kujul jõutud.
Vaidlustatavate otsuste tühistamisel peaks kaebajate hinnangul riigikogu töö jätkuma kohast, kus see oli 15. mail ehk päevakorra kinnitamise menetlemise juurest. Siis oleks neil võimalik teostada oma õigusi vastavalt seadusele ja riigikogu saaks tekkinud ummikseisu uuesti lahendada, kuid seekord õiguspäraselt, eelkõige kompromissi leidmise teel.
