Kaitsepolitseiamet kahtlustab Parvel Pruunsilda ja Tartu abilinnapead korruptsioonikuriteos
(244)Bigbanki suuromanik ja erakonna Isamaa toetaja Parvel Pruunsild kinnitas kolmapäeva hommikul meediale saadetud kirjas, et on sattunud Korp! Sakala ostetud endise Eesti Rahva Muuseumi hoone tõttu kaitsepolitsei uurimise keskmesse.
Prokuratuur teatas kolmapäeva hommikul, et esitas Pruunsillale (Isamaa) ning Tartu abilinnapeale Priit Humalale (Isamaa) kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Humalat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, Pruunsilda aga toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.
Kahtlustus on seotud vana Eesti Rahva Muuseumi hoonega Tartus Kuperjanovi tänaval, mis ERMi kolimise järel 2017. aastal tühjaks jäi, ning mille nüüd ostis endale Korp! Sakala, mille liige Pruunsild on.
Prokuratuuri sõnul soovis kinnistut endale Tartu linn, kel oli ostmiseks ka eesõigus. Kahtlustuse kohaselt suunas Pruunsild abilinnapead Priit Humalat nii, et linn tehingust loobuks.
„Tartu linn plaanis hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks ja sellega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine. Kinnistust oli samal ajal huvitatud eile kahtlustuse saanud ettevõtja (Pruunsild - toim), kes soovis, et kinnistu saaks endale 2017. aastal enampakkumise võitnud MTÜ (Korp! Sakala - toim), millega ettevõtja ka ise seotud on,“ kirjeldas prokuratuur.
„Alates 2022. aasta augustist ehk pärast seda, kui RKAS oli linnale lepinguprojekti edastanud, hakkas ettevõtja kahtlustuse kohaselt suunama abilinnapead nii, et linn tehingust loobuks ja RKAS saaks korraldada uue avaliku enampakkumise. Teades ettevõtja huvi, tegi abilinnapea kahtlustuse kohaselt endast oleneva, et linn oma senistele plaanidele vaatamata loobuks kinnistu omandamisest,“ lisas prokuratuur.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ütles, et kuigi Tartu linn tegi kinnistu kasutamiseks plaane, hakkas linnavarade ja rahanduse eest vastutav abilinnapea erinevatel koosolekutel väljendama seisukohta, et linn peaks ostueesõigusest loobuma. „Kogutud tõendite põhjal kahtlustame, et abilinnapeaga majanduslikult seotud ettevõtja väljendas abilinnapeale korduvalt oma huvi kinnistu vastu ja survestas abilinnapead otsustusprotsessi suunama. Abilinnapea seega teadis, et temaga majanduslikult seotud ettevõtjal on huvi, et linn kinnistu omandamisest loobuks, mistõttu oleks ta pidanud ennast otsustusprotsessist taandama, aga kahtlustuse kohaselt ta seda ei teinud,“ ütles Raudsepp ja lisas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mida edasise uurimise käigus täiendavalt kontrollitakse.