Täna elavad lapsed väga erinäolistes peredes ning töö ja pereelu ühildamine, ühiskonda tabanud kriisid ja vaimse tervise probleemide kasv tekitavad nii perekonnaliikmetele kui ka ühiskonnale tervikuna üha uusi väljakutseid. Lapsesõbralik Eesti on iga lapse õigus ja meie kõigi kohustus.
Erinevad uuringud kinnitavad, et vaimse tervise toetamise seisukohalt on oluline roll last ja noort ümbritsevatel suhetel ning lapse suhetel oma vanematega. Samuti on suhe vanematega väga oluline faktor lapse riskikäitumise mõjutajana, st mida vähem vanemad oma hoolivat suhtumist välja näitavad, seda tõenäolisem on, et laps proovib mingil hetkel alkoholi või uimasteid.
Lastele on lisaks headele suhetele perekonnas oluline ka asjaolu, et neil oleks võimalik oma muredega mõne usaldusväärse isiku poole pöörduda. Vanematega koosolemise aeg jätab lastele sügava jälje. Mida rohkem veedab vanem oma lapsega suheldes aega, seda enam saab laps positiivseid emotsioone, mis soodustavad tema eakohast arengut.
Paraku selgub mais 2023 avaldatud „Lastega perede leibkonnapilt ja elukorraldus“ uuringust, et umbes pooled lapsed ei ole neist eraldi elava vanema juures aasta jooksul ööbinud, umbes kolmandik lapsi ei ole aasta jooksul teise vanemaga kohtunud lisaks ööbimistele ja ligi 14% ei ole üldse oma teise vanemaga aasta jooksul suhelnud. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2021/2022 uuringu (HBSC) kohaselt, on muredest rääkimine raske või väga raske emaga 16,4% ja isaga 27,8% lastest.
Lasteabi (116111) statistika näitab, et pöördumised on tugevas kasvutrendis (I kvartalis 4078, mis on 2022 ja 2023 võrdluses 500 pöördumist rohkem). Jätkuvalt on laste pöördumiste põhiteemadeks vaimne tervis, suhted vanemate ning kaaslastega ja lapse enesehävituslikud probleemid. Kusjuures eriti murettekitav on lapse enesehävituslike probleemide kasv - moodustades 2021 aastal 7%, 2022. aastal 9% ja 2023. aasta I kv 12% kõigist laste pöördumistest.
Lapsed peavad häid suhteid perekonnas väga oluliseks: „Need on väga tähtsad, et maailmas hakkama saada, „ tõdes 13-aastane poiss Lastekaitse Liidu uuringus „Lapse osalemine pereelus“. Usaldus, austus, hoolimine, vaba suhtlemine ja ausus, arvamusega arvestamine, heatahtlik suhtumine ning koostegelus on laste jaoks olulised häid suhteid kirjeldavad märksõnad.
Lapsed sooviksid rohkem teha ühistegevusi, mis eeldavad kogu pere aktiivset osalust: sportimine, matkamine, ühised mängud, väljasõidud.
Unistuste peres on aeglane elu – unistuste vanematel on lapse jaoks alati aega. Nii on toonitanud lastepsühhiaater Piret Visnapuu-Bernadt. Ka ajuteadlane Jaan Aru rõhutab, et hea lapsevanem on see, kes võtab vahel aega üksnes lapse jaoks.
Imetle koos temaga lepatriinu lendu ja ehita liivalosse, ole tema jaoks olemas. Ka siis kui tal on mure. Siis on tõenäolisem, et ta jagab oma muret ka murdealisena. Õnnelik on laps, kes on märgatud ning keda väärtustatakse perekonnas, mängukaaslaste seas ja õpingutel, nii kodutänaval kui sellest kaugemal. Võta lapse jaoks aega!
MTÜ Lastekaitse Liit soovib kõigile head lastepäeva!