Tallinna halduskohus lükkas MTÜ Meie Nursipalu kaebuse tagasi

Tallinna halduskohus tagastas MTÜ Meie Nursipalu kaebuse ja jättis rahuldamata nende taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset, millega sooviti Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks tehtavate kõigi toimingute peatamist, kuni riigi eriplaneeringut pole kehtestatud.

22. mail esitas Meie Nursipalu MTÜ Tallinna halduskohtule kohustamiskaebuse riigi eriplaneeringu algatamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada kõik Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks tehtavad toimingud. Kaebuse esitajad – Meie Nursipalu MTÜ ning veel 19 eraisikut ja juriidilist isikut – taotlesid kohtul kohustada vabariigi valitsust algatama riigi eriplaneering, eesmärgiga selgitada välja kaitseväe harjutusväljale sobilik asukoht.

Tallinna halduskohtust märgiti, et riigi eriplaneering on kehtivas õiguses lubatav planeeringuliik harjutusvälja rajamiseks ja laiendamiseks. Vabariigi valitsus pole sellist menetlust algatanud, kuid planeeringu algatamise vajaduse üle otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus.

Kohus tagastas 2. juuni 2023 määrusega kaebuse ja jättis rahuldamata kaebajate taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset, millega kaebajad soovisid Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks tehtavate kõigi toimingute peatamist, kuni riigi eriplaneeringut pole kehtestatud.

Kohus tõi välja, et asjas ei nähtu kaebajate eelnevat pöördumist taotlusega vabariigi valitsuse poole riigi eriplaneeringu algatamiseks ja valitsuse keeldumist sellest, mis on eelduseks kohtusse pöördumisel. Kohus märkis lisaks, et isegi, kui kaebajad seda teeksid, ei ole neil subjektiivset õigust riigi eriplaneeringu algatamisele. Subjektiivse õiguse puudumise korral ei saa kohus tunnustada kaebajate kaebeõigust ega kaebust sisuliselt menetleda. Seega kohtu hinnangul kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kohtu hinnangul puudub kaebajatel asjas kaebeõigus.

Kohus viitas oma määruses ka riigikogu menetluses olevale eelnõule, mis näeb ette kehtiva õiguse muutmise selliselt, et riigi eriplaneeringu, kui ajamahuka planeerimismenetluse asemel saaks kohaldada riigikaitselise erandi menetlust kaitseväe ja kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud korras arendamiseks erandlikel juhtudel. Kohus tõi välja, et eelnõu seletuskirjas on märgitud, et see on tingitud kiiresti muutuvast julgeolekuolukorrast ning asjaolust, et senised harjutusväljad ei võimalda muutunud oludele vastavat väljaõpet, sh ei ole võimalik liitlaste hetkel kasutuses olevate relvade ja Eesti vabariigi soetatavate relvadega senistel harjutusväljadel harjutada. Kohus selgitas, et võimude lahususe põhimõte ei võimalda kohtul tõkestada seadusandlikku protsessi ega teha valitsuse eest julgeolekupoliitilisi valikuid. Kohus märkis, et Vabariigi Valitsus pole küll olnud piisavalt kärme olukorra lahendamisel, kuid pole täna ka tegevusetu. Põhimõtteliselt pole keelatud esitada eelnõu seaduse muutmiseks, kui kehtivas õiguses on puudujäägid. Eelnõu pole esitatud kohtumenetluse ajal selle tulemuse mõjutamiseks.

Kohus märkis ka, et kaebajate väidetavad harjutusvälja rajamiseks juba toimuvad tegevused (raied, tee rajamine jm) on loakohustuslikena kõik eraldiseisvalt halduskohtus vaidlustatavad.

Kohus selgitas kaebajatele, et eelnõu näeb ette vabariigi valitsuse otsuse tegemise avatud menetluses, kus on tagatud haldusmenetluse seaduses ettenähtud menetlusõigused. Samuti võimalus otsust kohtus vaidlustada. Eelnõuga luuakse ka eraldiseisev menetlus nn Natura hindamiseks, mis seni on olnud võimalik vaid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames.

Tänane määrus ei ole jõustunud - seda võib vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.