Valitsus sidus perehüvitiste seaduse ning maksumuudatuste vastuvõtmise riigikogus usaldusküsimusega

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks otsuse siduda peretoetuste eelnõu ning tulumaksu, käibemaksu, aktsiisi ja hasartmängumaksu seaduse muudatused riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega.

„Tegin eelmisel nädalal jõupingutusi obstruktsiooni lõpetamiseks. Tegime muudatusettepanekutest põhjaliku analüüsi ning rääkisin läbi opositsiooniga, et taastada normaalne riigi toimimine. Kahjuks kohtumised tulemust ei toonud, kuna opositsioonil puudus igasugune tahe kokkuleppele jõuda. Seetõttu ei jäänud valitsusel muud üle, kui siduda viis eelnõu usaldushääletusega,“ sõnas peaminister Kaja Kallas.

Opositsioon tegi maksueelnõudele kokku üle tuhande muudatusettepaneku, mis võimaldab venitada eelnõude arutelu parlamendis ja blokeerida Riigikogu tavapärase töö.

Lisaks perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule (17 SE) sidus valitsus usaldusküsimusega alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise eelnõu (145 SE), hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE), käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (147 SE) ning tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (148 SE).

Valitsus palub ühtlasi Riigikogu esimehel kavandada eelnõu 17 SE vastuvõtmine Riigikogu 12. juuni istungi päevakorda ja eelnõude 145 SE, 146 SE, 147 SE ja 148 SE vastuvõtmine Riigikogu 14. juuni istungi päevakorda.

Kui valitsus seob tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne eelnõu teist lugemist, võtab ta üle juhtivkomisjoni töö ja Riigikogu esimees edastab valitsusele kõik eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Seejärel peab valitsus koostama eelnõu uue teksti, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskirja. Ühtlasi määrab valitsus aja, millal Riigikogu usaldusküsimusega seotud eelnõu arutab.

Eelnõu arutamisel esineb ettekandega valitsuse esindaja, kellele iga Riigikogu liige saab esitada kaks küsimust. Pärast seda algavad läbirääkimised, mille käigus saavad arvamust avaldada kõik Riigikogu liikmed, aga ka komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast läbirääkimiste lõpetamist läheb eelnõu lõpphääletusele. Kui Riigikogu ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, teavitab Riigikogu esimees sellest viivitamata Vabariigi Presidenti ja valitsus astub tagasi.