Meedialiidu sõnul otsustas valitsus tõsta ajakirjanduse käibemaksu. Soonvald: Kallase valitsus teeb teene välismaistele propagandakanalitele

Eesti meediaettevõtete liidu sõnul otsustas valitsuskoalitsioon neljapäeva pärastlõunal tõsta ajakirjanduse tellimustele kehtivat käibemaksumäära 4% võrra – seda ilma ühegi analüüsita ja kirjastajaid kaasamata. Rahandusminister Mart Võrklaev ütleb, et lõplikud otsused tehakse esmaspäeval.

EML-i tegevjuhi Merle Viirmaa sõnutsi on üleriigilistele ja kohalikele lehtedele maksutõus šokk, sest tellimustele kehtiva käibemaksumäära tõus tuleb lisaks üldisele käibemaksutõusule, mis meediaettevõtete reklaamimüügile nagunii rakenduks.

„Olime juba mitu nädalat kuulnud kuulujutte, et lisaks koalitsioonilepingus ja valitsuse tööplaanis kokkulepitud maksutõusudele sepitses koalitsioon salaja lisaks veel ka ajakirjanduse tellimustele käibemaksutõusu, aga kuna valitsus omaalgatuslikult meid ei kaasanud ning plaani näidati hoopis opositsiooni soovina, on nüüd selgunud, et see oli siiski kogu aeg valitsuse plaan – süvendada ebavõrdset konkurentsi digihiidudega ning viia Eesti ajakirjanduse kirjastamiseks Euroopa kõige kallimate riikide sekka – sellesse gruppi me edaspidi oma 9% käibemaksumääraga paigutume,“ kirjeldas Viirmaa protsessi.

Eesti meediaettevõtete liidu liikmete kollektiivne äritulem 2021. aastal oli miinuses ning liidu tegevjuhi sõnul saab maksutõus tulla ainult kärbete arvelt. „Kes saavad, kärbivad investeeringuid; kes ei saa, kärbivad töökohti. Kindlasti satub märkimisväärne hulk 850 ajakirjaniku töökohast Eestis löögi alla, sest viimase aasta jooksul on ajakirjanduse tegevuskeskkond oluliselt halvenenud – sõja ajal on tõusnud paberi hind ja muud kulud üle kahe korra, kiirenenud on reklaamiraha väljavool Eesti meediaturult,“ sõnas Viirmaa.

„Eesti on ainus riik Euroopas, kus käibemaks ajakirjandusele tõuseb,“ rääkis Viirmaa. „Osade valitsuspoliitikute väited, et neil polnud alternatiive, on vääraks osutunud, käibemaksudirektiiv võimaldas just ajakirjandusele veel erinevaid lahendeid, mis riigi tulusid ei oleks muutnud. Väärväited, salatsemine ja dialoogi puudus süvendavad ajakirjandusettevõtete pettumust valitsuses.“

Rahandusminister Mart Võrklaev vastas reede keskpäeval Delfile kirjalikult, et valitsus otsustab esmaspäeva hommikul maksude eelnõude sisu ja võimalikud muudatusettepanekud.

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul on ajakirjanduse käibemaksu tõstmine Eesti ühiskonnale ja demokraatiale väga halb uudis.

„Sellel sammul saavad olema tagajärjed Eesti vabale sõnale ning sõnavabadusele, kuid valitsuse loodetud rahaline efekt on täiesti marginaalne,“ selgitas ta. „Kaja Kallase valitsus on teinud suure teene välismaistele sotsiaalmeedia- ja propagandakanalitele, aidates valeuudiste tootjaid, sõjapooldajaid ja tavalisi provokaatoreid. Rääkimata sellest, et Eesti ajakirjanduse maksustamine ujub vastuvoolu muu Euroopaga – Kaja Kallase valitsus on ainuke, kes käibemaksu tõstab ja ajakirjandust kiusab, omamata selleks sotsiaalmajanduslikke argumente.“

Soonvald lisas, et Eesti ajakirjanduse professionaalsus ja kvaliteet on olnud kõrgel tasemel juba enne 1991. aasta Eesti taasiseseisvumist, Eesti ajakirjandus on Eesti edu üheks alustalaks.

„Koos Mart Laari esimese valitsuse reformidega on just vaba ajakirjandus hoidnud meid teistest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest edukamana, nagu on olnud ka meie positsioon pressivabaduse indeksis. Kaja Kallase, Lauri Hussari ja Lauri Läänemetsa loodud valitsusliit paiskab teadlikult Eesti ajakirjanduse olukorda, mil kannatab demokraatia ja ühiskonna teenimine. Miks teadlikult? Sest koalitsiooni iga osapool sai väga täpse ülevaate käibemaksu tõusu traagilistest mõjudest,“ rõhutas Soonvald. „Kaja Kallase valitsus on omaks võtnud oma suurima poliitilise oponendi retoorika ja käitumismudeli – Eesti ajakirjanduse arengu maksimaalne takistamine ja pidurdamine.“