VIDEO | Kusti Salm: ostame täiendavalt ühe miljardi euro eest laskemoona
(118)Täna avalikustatud uuendatud riigikaitse arengukava 2031 sõjalise osa kohaselt keskendub kaitsevägi lähiaastatel tulejõu suurendamisele, ainuüksi laskemoonavarusid täiendatakse ligi miljardi euro eest.
Reedel andsid kaitseminister Hanno Pevkur, kantsler Kusti Salm ja kaitseväe juhataja kindral Martin Herem Eesti sõjalise kaitse plaani tehtavatest muudatustest. Täpsemalt räägiti riigikaitse arengukava 2022-2031 sõjalise kaitse osa uuendamisest.
„Ukraina kogemus näitab selgelt, et vajame Eesti kaitsevõime tugevdamiseks eelkõige moona, suuremat tulejõudu ja paremat õhukaitset,“ lisas Pevkur, kelle sõnul on uuendatud arengukava otsused seotud lisaks Ukraina sõja õppetundidele ka otsusega viia riigikaitsekulud 3%-le SKTst. „Meie jaoks on väga selge eesmärk viia Eesti kaitsevõime uuele tasemele ning selleks tuleb kaitsevägi võimalikult kiiresti varustada kõige vajalikuga,“ märkis ta.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm teatas, et Eesti ostab ühe miljardi euro eest täiendavalt laskemoona. „See on võimas otsus valitsuse poolt,“ tõdes Salm. Salm lisas, et kaitsekulutuste tõstmine 3% peale oli märgiline samm ning tal on hea meel, et kõik erakonnad selle taga seisavad ning kaitsepoliitikas valitseb teatav konsensus.
Olulisimana suurendatakse üksuste lahinguvõimet ja tulejõudu. Kui kehtiv arengukava koos Vabariigi Valitsuse 2022. aasta lisaotsustega nägi ette moona jaoks 1,3 miljardi euro eest, siis nüüd täiendatakse reservi veel ligi 1 miljardi euro eest, mille tulemusel saab Eestil olema laskemoonavarusid olulisimate relvasüsteemide jaoks üle kahe korra rohkem kui seni kehtinud plaanid ette nägid.
Arengukava uuendamisega jõuavad Eesti kaitsekulud 3 protsendini SKPst, fookuses on peale täiendava laskemoona hankimise ka üksuste vastupidavuse suurendamine ning suurtüki- ja luurevõime suurendamine. Uute üksustena luuakse ratastel liikursuurtükipataljon ja diviisi luurepataljon.
Samuti viiakse arengukavaga ellu juba tehtud otsused nagu 2. jalaväebrigaadi viimine soomukitele, võetakse relvastusse laevatõrjeraketid ning meremiinid; luuakse regionaalse tuleulatusega mitmikraketiheitjate üksus, brigaadide juurde luuakse luurepataljonid ja täiendav keskmaaõhutõrje üksus.
Arengukava lähtekohaks on Läänemere piirkonnas valitsevate ohtude kirjeldus, mille põhjal on kaitseväe juhataja andnud oma sõjalise nõuande võimete arendamiseks.
