XV Riigikogu kogunes oma esimesele istungile 10. aprillil ning on sellest ajast pidanud 32 korralist ja ühe täiendava istungi. Koos seitsme infotunniga ulatus täiskogu tööaeg kevadistungjärgul 187 tunni ja 15 minutini.

Istungjärgu jooksul võttis Riigikogu vastu kaks seadust, 19 otsust ja kaks avaldust, neist ühe Ukraina NATO-liikmesuse toetuseks ja teise Ukraina-vastase agressioonikuriteo süüdlaste vastutusele võtmisest. Riigikogu komisjonidest langes suurim koormus väliskomisjonile, mis oli seitsme eelnõu juhtivkomisjoniks. Kultuurikomisjon juhtis nelja ning põhiseaduskomisjon ja rahanduskomisjon kumbki kolme eelnõu menetlemist.

Seaduse kohaselt toimuvad Riigikogu korralised istungid jaanuari teisest esmaspäevast juuni kolmanda neljapäevani ning septembri teisest esmaspäevast detsembri kolmanda neljapäevani. Uuesti koguneb Riigikogu korralistele istungitele 11. septembril.

Vahepealsel ajal töötavad edasi Riigikogu komisjonid, samuti täidavad Riigikogu liikmed oma muid ametiülesandeid. Korraliste istungjärkude vahel toimuvad vajadusel ka erakorralised istungjärgud, mille saab kokku kutsuda Riigikogu esimees presidendi, valitsuse või vähemalt 21 Riigikogu liikme ettepanekul.

Eilne istung kestis öö läbi

Pärast seda, kui eile kella 17 paiku sai riigikogus läbi koputatud valitsuse eelnõu peretoetuste vähendamiseks, hakati arutama tulumaksumuudatusi. Kella 22 ajal käis maksumuudatuste üle endiselt tuline arutelu. Samamoodi arutasid riigikogulased erinevaid seadusemuudatusi ja küsimusi ka neljapäeva hommikul.

Valitsuse plaan peretoetusi vähendada läks riigikogus läbi

Esmaspäevast saati arutas riigikogu perehüvitiste seaduse eelnõu, mis oli seotud valitsuse usaldushääletusega. Ühele poole saadi täna, kolmapäeval, veidi pärast kella 17.

Riigikogu võttis selle seaduse ühes usaldushääletusega vastu. See tähendab, et alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.

Poolt oli 56 saadikut, vastu 37. Puudus neli saadikut.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) sõnul teeb konstruktiivse arutelu puudumine mõistagi kurvaks. „Kui aga koalitsioonierakonnad peavad riigieelarvet tasakaalustades tegema raskeid otsuseid ja samal ajal esitab opositsioon Riigikogule kahe miljardi jagu lisakohustuste ideid, ongi raske kompromissile jõuda. Lapsed ja pered vajavad lisaks rahalisele toele ka teenuseid ja turvalist keskkonda ning seda me pakkuda kavatseme“.

Lisaks peretoetuste vähendamise eelnõu arutamiseni lükkus tänase istungi päevakorda näiteks valitsuse usaldusküsimusega seotud valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine.

Kuna teised eelnõud tulevad peale, siis see tähendab, et vaja on hakata pidama ööistungit ja tõenäoliselt uuel nädalal ka erakorralisi istungeid. Täna mingit ajapiirangud öösel pole, põhimõtteliselt võidakse arutada hommikuni välja, misjärel kell 10 algab järgmine istung.

Isamaa pöördus seoses perehüvitiste kärpimisega presidendi poole

„Seadusega soovitakse ümber pöörata vähem kui kuus kuud tagasi kõigi Riigikogu erakondade ülese konsensusega vastu võetud toetuste tõus, mis on ilmne Põhiseaduse kaitse all oleva õiguspärase ootuse rikkumine,“ leiab Isamaa fraktsioon, kes täna peretoetuste kärpimise vastu hääletas. Seetõttu pöördus fraktsioon presidendi poole üleskutsega jätta seadus välja kuulutamata.

„Isegi seaduse eestvedajad on tõdenud, et perehüvitiste kärpimises esineb Põhiseaduse kaitse all olevate õiguste riive. Nende selgituses pühendab aga eesmärk abinõu ehk riigi eelarveseisu parendamise nimel võib rikkuda perede õiguspärast ootust. Lisaks rõhutatakse, et kuna seadus on kehtinud nõnda lühikest aega, nõrgendab see õiguspärase ootuse kehtivust. Tegu on tõlgendusega Põhiseadusest, mis õõnestab Eesti inimeste usku riigi toimimisse,“ seisab Isamaa fraktsiooni pöördumises.

„Riigikohus sõnastas juba 1994. aastal oma otsuses asjas nr III-4/A-5/94 õiguspärasest ootusest rääkides põhimõtte: „Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.“ Pärast perehüvitiste tõusu langetasid sajad Eesti perekonnad otsuse laps saada, sest tõusnud toetused andsid neile kindluse, ka kõrge inflatsiooni olukorras, et pere kasvatamine on neile finantsiliselt jõukohane. Otsus, mis puudutab peret aastakümneteks, langetati kindlustundega tuleviku suhtes, sest selle taga seisid kõik Riigikogus esindatud poliitilised jõud. Nüüd võetakse lasterikastelt peredelt ära aastas minimaalselt 2400 eurot, koos teiste seadusmuudatustega enamgi, mis on selgelt sõnamurdlik.“