Kaja Kallas ajakirjanduse maksutõusust: selle loo moraal on see, et ükski heategu ei jää karistamata

Valitsuskoalitsiooni otsus tõsta ajakirjanduse käibemaksu 5% pealt 9% teeb meediaväljaanded tuleviku osas murelikuks, ent peaminister Kaja Kallas leiab, et vahepealsest määra langetamisest polnud tarbijate vaates tolku.

„Selle loo moraal on see, et ükski heategu ei jää karistamata,“ sõnas Kallas riigikogu infotunnis. Ta meenutas, et mullu langetati ajakirjanduse käibemaksu 9%-lt 5%-le. „Käibemaks on lõpptarbija maks ja kõikide nende maksusoodustuse eesmärk peaks olema see, et nad tegelikult aitavad lõpptarbijat. Nüüd, mis juhtus 2022. aastal, kui me alandasime ajakirjanduse käibemaksu 9%-lt 5%-le? Siis see käibemaksualandus lõpptarbijani mitte kuidagi ei jõudnud. Vastupidi, ajalehtede hinnad võrreldes 1. juuliga 2022, kui käibemaks oli 9%, versus mai 2023 on tõusnud 10,25% olukorras, kus käibemaksu me alandasime 4% võrra. Ajalehtede hinnad ei langenud mitte isegi üheks hetkeks,“ sõnas ta.

„Mis juhtus veel peale seda, kui me ajakirjanduse käibemaksu alandasime? Läksid kinni ka esmaspäevased lehed, neid enam ei ilmunud. Hinnad tõusid käibemaksu määra alandamisel, mis oleks pidanud tegelikult lõpptarbijale kuidagi kajastama.“

Ta selgitas, et käibemaksureeglites on kirjas see, et sa saad kaks erinevat maksuerandit teha. „Olukorras, kus meil oli 9%-line määr ravimitele ja majutusasutustele ja 5%-line määr ajakirjandusele, ma ütlesin ka, näiteks turismisektorile, et kas te saate aru, et olukorras, kus me tuleme teile vastu näiteks poole peale, me peame ajakirjanduse käibemaksu vastavalt tõstma, sest kaks määra seal täpselt on.“

Kallase teada on ajalehed kallinenud kiiremini kui keskmine ostukorv. „Mina usun, et see ajakirjandus, nii nagu ta oli kättesaadav 2009–2022, kui see käibemaks oli 9%, on ta kättesaadav ka edasi ja Eesti ajakirjanikud teevad väga head tööd.“

Eesti meediaettevõtete liitu kuuluvate üleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajad tegid hiljuti avalduse, kus kritiseerisid valitsuse otsust. „Valitsuskoalitsiooni otsus tõsta ajakirjanduse käibemaksu 5% pealt 9% peale läheb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku töökoha tänasest 850st – see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksutõusu kulu lugejale enam edasi kanda – eriti sellele lugejale, kelle side juba täna riigiga õrnaks kipub jääma, ent mille säilimise nimel me iga päev võitlust peame. Seda tööd teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse ja digipöördesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse sõja vahetut mõju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada,“ seisis seal.